Thor Helle pärandist

Eesti Piibliselts tähistas Jüris 17. piiblipäevaga eestikeelse Piibli 270. aastapäeva.
Oikumeenilise tänujumalateenistuse jutluses rõhutas Tartu ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi dotsent dr Peeter Roosimaa: ilma emakeelse kirjaliku jumalasõnata poleks alal meie keelt ega rahvast. Tema sõnul sai just eestikeelsest Piiblist jalale see lamp, mis tõi valgust pilkasse pimedusse. Arusaadavasse keelde toimetatud pühakiri toitis jõudsalt kannatustes katkema kippuvat usku ja lootust.

Ärge matke Piiblit
Tanel Ots, kuulsa vaimuliku Anton Thor Helle mantlipärija Jüri koguduse õpetajana, tõi kirikusse kogunenud piiblipäevalistele tere tulemast öeldes rabava paralleeli. Teatavasti jäi pastor Thor Helle Jürisse tulek raskesse aega. Põhjasõda ja sellele järgnenud katk ning nälg oli kihelkonda märkimisväärselt räsinud. Elanikkond oli kokku kuivanud. Thor Helle, kes koguduse etteotsa asudes katsus olukorda uurida, märkinud, et kihelkonna piires on kaheksa kirjaoskajat. Tanel Ots teatas rõõmuga, et Jürisse köstrikooli asutanud Thor Helle haridusseeme on tänaseks vilja kandnud: ajaloolise kihelkonna piires on kaheksa kooli.
Pärast teenistust peatuti kiriku kõrvale 20 aastat tagasi püstitatud mälestusmärgi juures. Esimese eestikeelse Piibli ilmumise 250. aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe Anton Thor Helle mälestuseks kavandas selle massiivse ausamba Aino Jürjo ning valmistas Arvi Düna.
Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe meenutas 1990ndaid, mil Piibel oli Eesti kodus rariteet: «Mäletan, et matuse puhul tekkis komme panna kirstu kaasa lauluraamat, testament või Piibel. Ütlesin inimestele, et ärge matke Piiblit maha.»

Eilses ja tänases päevas
Ettekandekoosolekul gümnaasiumis, mis nimetab ennast Thor Helle asutatud köstrikooli järglaseks, põhjendas piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson teemavalikut: «Eesti Piibliselts ei ole ainult selts teoloogidele, keelemeestele ja vaimulikele. See on organisatsioon, kes vastutab, et emakeelne Piibel oleks tõlgitud, trükitud ja levitatud.»
Ajaloolise Jeesuse problemaatikat avas mag Ain Riistan, kes püstitas intrigeeriva küsimuse: kas teaduses on edenemine võimalik? Dr Amar Annus kõneles Arthur Võõbuse hiiglaslikust pärandist. Teisest usuteadlasest, kelle 100. sünniaastapäeva sel aastal tähistame, Uku Masingust müstikuna piiblimaastikul rääkis dr Arne Hiob. Piiblist, keelest ja rahvusest kõnelnud keeleteadlane dr Mart Rannut Tallinna ülikoolist nimetas, et praegu on maailmas 6912 kõneldavat keelt ja igasse kolmandasse keelde on mingi osa Piiblist või terve Piibel tõlgitud.
Meeleoluka nüansi lõi 91aastane piiblipäevaline, õpetaja Priit Rannut, eelkõneleja isa, kui ta Uku Masingu ja Arthur Võõbuse kaasaegsena meenutas õpinguaega ülikooli usuteaduskonnas.
Kui piiblipäev algas reaalajas jumalateenistusega Jüri kirikus, siis lõppes see filmiga 20 aasta tagusest jumalateenistusest siinsamas kirikus. ETV linateos andis võimaluse minna ajas tagasi. Oli huvitav jälgida, kuidas tänapäeval albasse riietunud pastorid kandsid talaari ja vaimulike ridades olid veel praostid Otto Tallinn Tartust ja Herbert Kuurme Põltsamaalt ning kirikuliste keskel istus õpetaja Jüri Stepanov.

Liina Raudvassar

Anton Thor Helle
1683 – sündis,
1713–1748 – Jüri koguduse pastor,
1721 – asutas köstrikooli,
1728–1738 – juhtis põhjaeestikeelse Piibli tõlkimist,
1739 – ilmus tema juhtimisel välja antud esimene eestikeelne Piibel,
1748 – suri.