Toimetuse kirjakast
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Number: 11. jaanuar 2012 Nr 2 /
Palju õnnistust Kristuspäevale
Toimetusse saabus Šveitsis elavalt arstilt e-kiri, mida oleme keeleliselt toimetanud.
Ma olin Šveitsis Oberentfeldenis arst oma praksisega. Minu jaoks on kristlik usk väga tähtis ja mul oli võimalus ka oma patsientidega kristliku usu üle rääkida ja palvetada.
Siin Šveitsis on meil evangeelse alliansi nädalad. Oleme abikaasaga kirikus aktiivsed, mu abikaasa Ruth on usuõpetaja, mina olin 20 aastat kiriku parlamendis. Abistame Campus für Christus seltsi.
Käesoleva aasta juulikuus toimub Kristuspäev Tallinnas. Sain teada, et Lehari Kaustel oma Heartbeat Tallinna seltsiga on seda organiseerimas. Soovin talle ja teile kõikidele Jumala õnnistust. Südamest palvetan, et kristlik usk saaks Eestis tugeva vundamendi.
Olen sündinud 1943. aastal Pärnus. Minu vanemad olid Arno Jallas ja Aime Jallas (sündinud Lehari). Mu ema vend Valdo Lehari oli ohvitser Eesti sõjaväes; ta suri Saksamaal novembris 2010. Vanem vend Ermo Lehari langes sõja ajal 1944. Tema tütar elab Keilas ja tütrepoeg perega Tallinnas.
Minu vanemad ja vanaema Natalje Lehari põgenesid 1944. aastal. Isa elas Austraalias, meie elasime Inglismaal, kus mu ema oli abielus Šveitsist pärit mehega. 1952 tulime Šveitsi. Siin vahetasin oma nime ja sain Šveitsi kodakondsuse.
Ma ei ole kunagi õppinud eesti keeles kirjutamist. Aga mulle on tähtis teile ütelda, et mina siin Šveitsis, nüüd ka «šveitslane eesti südamega», olen palvega teie juures.
Soovin teile Jumala õnnistust ja rahu oma vanale kodumaale.
Tervitades südamest
Agu Jallas
(Šveitsis Robert Hasler)
Lapsed öös
Seisame sillal öös karges ja pimedas,
siin kõik on nii kumavalt kuune.
Miskit tutvat on sillapuu nakses nii kimedas,
sest on ta nii iidne ja puune.
Ahmime mõtetes taevastest tähtede marju,
kuid käsi ei harju
sellise tööga
ja hing ei lepi pimeda ööga.
Otsivad hinged ja südamed valgust,
mis kumamas kaugelt
ööde ja kuude ja tähtede taga.
Ja käsi on mõeldud tegema muud,
ei, mitte haarama kuud,
vaid ta kärsib tegema algust,
lastel pühkimaks pisaraid laugelt,
kes veel ei maga
ja ägavad ängi,
sest neil pole ju oma sängi.
3. jaanuar 2012
Madis Trepp,
Tallinna Jaani koguduse liige
