Toimetuse kirjakast
/ Autor: Maie Riit / Rubriik: Arvamus / Number: 29. august 2018 Nr 35 /
Eesti Kiriku lugejate reisist Soome Uus-Valamo ja Lintula kloostrisse on möödunud juba rohkem kui nädal, aga mina tunnen, et elan veel jätkuvalt sealt saadud elamuste najal. Muljetavaldav oli see kristlik jumalakartlik vaimsus, mis sellest käigust palverännaku tegi.
Ma jäin väga rahule ja sooviksin tänada reisi korraldajaid ja eestvedajaid. Kuigi loen Eesti Kirikut üsna järjepidevalt, võtsin esimest korda osa lugejareisist. Tunnistan, et olin algul pisut kartlik, kaheldes, kas saan üksi ikka hakkama. Nüüd võin kinnitada, et sain ja leidsin endale uusi sõpru ning ei tundnud ennast kuidagi üksildasena. Mineku kasuks aitas otsustada suuresti asjaolu, et teadsin varasemast Urmas Orast, kes oli vaimulikuna reisi juht ja kelle juhitud vestlusringis kunagi Tähtvere päevakeskuses käisin.
Lisaks vaimsusele, mida kiitsin, sain reisilt palju uusi teadmisi. Eriti õigeusu kirikust ja ortodoksi vaimulaadist. Näiteks oli mul siiani pisut raske mõista oma õigeusklikest tuttavaid, kuidas nad kummardavad pilte, kuigi Piiblis seda taunitakse. Mul oli ebamugav seda neilt otse küsida, aga see oli mulle oluline. Nüüd sain teada, milline suhe on õigeusklikul ikooniga, ja leidsin rahustust, et tegemist ei ole pildi jumaldamisega, vaid ikooni austamine aitab õigeusklikul keskenduda palvele. Seega oli reis ka justkui väike usuõpetuse või järeleaitamise tund.
Päevad Uus-Valamo kloostris pakkusid unustamatuid hetki. Nautisin igat silmapilku. Seda sõbralikkust ja rahulikkust, mis hoovas vastu kloostri asukatest, ei ole võimalik unustada. Huvitav oli jälgida, kuidas see rahu haaras endasse kloostri külalisedki, ka meie rühma liikmed ja minu. Tõesti, see oli nagu taeva eesõues viibimine. Tahaksin kohe kaasa minna ka uuele reisile 11. septembril!
Maie Riit
Kirjuta meile:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee
