Ühispalve Balti riikide eest

Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) viimase aja tegemistest väärib esiletõstmist hiljuti lõppenud suuraktsioon „100 päeva palvet Eesti, Läti ja Leedu eest“.

EEA on peamiselt vabakirikutesse kuuluvaid kristlasi, kuid ka vennastekogudusliku taustaga luterlasi ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on süvendada osadust eri konfessioonide vahel ning kuulutada ühiselt evangeeliumi. Kõnealune ettevõtmine korraldati koostöös rahvusvahelise misjoni- ja heategevusorganisatsiooni Youth With A Mission Eesti ja Läti harudega. Eesti, Läti ja Leedu eest palvetati 1. jaanuarist 10. aprillini ehk teisisõnu nende riikide ühise juubeliaasta sajal esimesel päeval.
Kampaania tutvustuses nimetatakse seda Kristuse ihu juubelikingituseks Balti riikidele ja väljendatakse usku, et tuhandete inimeste ühine palve võib muuta ajaloo kulgu. Pakuti välja viisteist üldist palveteemat, mis puudutasid nii vaimuliku kui ühiskondliku elu erinevaid tahkusid. Teemasid tutvustati laupäeviti Pereraadios eetris olnud erisaadetes, mida saab raadiojaama kodulehelt ka praegu järelkuulata. Neis esinesid peamiselt vabakirikutesse kuuluvad inimesed, kes igapäevaselt selle nädala palveteemaks oleva valdkonnaga seotud olid.
EEA palve- ja paastutoimkonda juhtiv Tallinna Uue Elu koguduse pastor Kertu Toots kinnitab, et algatus leidis rohkesti vastukaja. „Saatsin iga nädal palveteema umbes 1000 õele-vennale, sealhulgas kõigile Eesti pastoritele,“ kinnitab ta. Nende usklike tarbeks, kes internetti ei kasuta, trükiti umbes 700 voldikut, mis kõik leidsid omaniku. Nii korraldajad kui ka Pereraadio töötajad said rohkesti positiivset tagasisidet. Tootsi teada palvetati etteantud teemadel mitme koguduse palvekoosolekutel ning iga päev tegi seda ka näiteks TV7 meeskond.
Et palveteemad on jätkuvalt üleval Eesti Evangeelse Alliansi kodulehel, võivad kampaaniast tagantjärele osa võtta ka need kogudused ja osadusgrupid, kes ühispalvenädalad maha magasid. Palveteemasid on aga huvitav lugeda ka seetõttu, et need annavad lühidalt kokkuvõetud kujul aimu sellest, milline on korraldajate jaoks kristlik arusaam heast ühiskonnast. See ei tähenda, et valitud sõnastus või rõhuasetused oleksid ainumõeldavad. Näiteks küsiti Tootsi kinnitusel ühes tagasisidemeilis, miks polnud ette nähtud palvetamist sõjaohu pärast. Vastuseks rõhutas ta, et ühe palvenädala teemaks oli ka Baltimaade naaberriikide eest palvetamine.
Küllap on kõik kristlased aga ühel meelel selle osas, et kodumaa eest tuleb eestpalveid teha ka edaspidi. Viimase palvenädala teema oligi korraldajatel sõnastatud järgmiselt: „Kutsume Püha Vaimu tegema oma tööd Baltikumis ja pühendame ning kuulutame need riigid Tema omaks ka järgnevaks sajaks aastaks.”
Rain Soosaar