Üks tähtpäev aastas ka kodu jaoks

Murtud Rukkilille Ühing (MRÜ) tegi valitsusele ettepaneku lisada kalendrisse Eesti kodu päev, mida võiks hakata tähistama igal aastal 23. mail.

Möödunud aastal istutati ühingu eestvedamisel Tallinna Jüriöö parki tamm, mille juures tähistati tänavu 27. mail Eesti kodu päeva. Tervitussõnad ütlesid MRÜ esimees Enno Uibo ja Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe, seejärel süüdati küünlad tamme ja mälestuskivi juures. Koosviibimine jätkus Susi hotellis, kus Eesti kodu ajaloolisest arengust rääkis ajaloolane Riho Paramonov.
Enno Uibo kõneles, et elu mõte on elada edasi oma lastes, see muudab meid surematuks. Eesti kodu päeva tähistamise mõttest rääkisid ühingu esindajad: üks päev aastas võiks olla pühendatud kodule ja kodu austamisele.
Ühing algatas ühise pöördumise, sest 23. mail möödus 200 aastat pärisorjuse kaotamisest – ettepanek on kohandada see päev kodupäevaks, seda enam et on kevad, loodus ärkab ennast ehtima ning ka meie tahame oma kodu ja ümbrust puhtana ja kaunina näha. Ühingu esimees andis kirjaliku pöördumise üle justiitsminister Urmas Reinsalule, kes lubas edasise asjaajamise võtta oma südameasjaks.
Peapiiskop Urmas Viilma pidas kodupäeva vajalikuks ja loodab, et järgmisel aastal võime kodupäeva siinsamas juba ametlikult tähistada. Ta ütles, et prantsuse keeles puudub sõna «kodu», nemad ei saa öelda, et ma lähen koju, vaid ütlevad, et lähevad majja. Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross täiendas, et on veel ühe suurriigi keel, kus puudub kodu mõiste ja veel hiljuti lauldi suurusejoovastuses, et minu aadress pole tänav ega maja, vaid suur liit.
Kodu päeval lõid kaasa Laagna gümnaasiumi õpilased – 15 noort kirjutasid kodu tähtsuse teemal ning kõik said autasuks šokolaadi ja tänukirja. Erik Mandre töö loeti ette. Kohal olid ka Mõniste vallavanem noorkotkaste juhiga ja Kuusalu abivallavanem ning ühingu liikmeid mitmelt poolt Eestimaalt, kokku ligi 100 inimest.
Edasi toimis vaba mikrofon, istuti ühisele söömaajale pika laua taha ja kuulati elavat muusikat. Loodetavasti ei kao Eesti kodu, talu ja pererahva külalislahkus, ütles lõpetuseks Enno Uibo, ja peatselt võime veenduda, kas rohujuure tasandilt tulnud ettepanek pälvib valitsuse toimekust.
MRÜ on represseerituid ja küüditamisohvreid ühendav organisatsioon, mis on korraldanud üle Eesti konverentse, represseeritute kokkutulekuid ja tervisepäevi, avanud mälestuspaiku.
Enno Uibo

Ettepanek Eesti Vabariigi Valitsusele

Kodu on eestlaste jaoks oluline – kuni 19. sajandi teise pooleni polnud meie rahval võimalust eluaset ja selle ümber olevat maad omada. Alles 1816. aasta 23. mail allkirjastas Aleksander I talurahvaseaduse, mis lõpetas eestlaste pärisorjuse. Kuigi talude päriseksostmine algas alles 19. sajandi teisel poolel pärast 1849. ja 1856. aasta täiendatud talurahvaseaduste väljakuulutamist (mis kuulutasid talunike poolt kasutatava maa talumaaks ning lubasid seda päriseks osta), on 23. mail ometigi kõigele sellele aluse panev tähendus.
Me kõik teame, kui palju kodusid hävines II maailmasõja sündmuste käigus, küüditamiste tagajärjel 1941. ja 1949. aastal, kui paljud ei teadnudki, mis väärtus on kodul, kuna kommunistlik režiim kehtestas piirangud eraomandi suhtes. Seda enam me peame väärtustama kodu nii sümboli kui kodu endana.
Tänane olukord, kus Eestist lahkutakse välismaale eesmärgiga leida seal tasuvamat tööd, lõhub samuti meie kodusid ja peresid. Olgugi et sageli on põhjuseks võimetus kodumaalt mistahes elatusallikat leida, tuleb siiski rõhuda oma kodumaa ja kodu tähtsusele, et mitte kaotada siit esialgu ajutiselt lahkujaid jäädavalt.
Murtud Rukkilille Ühing teeb ettepaneku kuulutada 23. mai Eesti kodu päevaks, millega tähistataks meie õigust kodu omada, mälestataks sõdade ja repressioonide käigus purustatud kodusid ning hinnataks meie maal olevate talude ilu.

27.05.2016. a.
Lugupidamisega
Enno Uibo,
MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu esimees