Uudiseid praostkondadest

Viljandi praostkond

Esimesest teenistusest möödus 30 aastat
Peatselt on emeriitõpetaja Raivo Asuküla sünnipäev, ent samal päeval, 28. veebruaril on ehk olulisemgi tähtpäev – möödub 30 aastat tema ordinatsioonist.
Viljandi Pauluse kirikus õnnitleti 1. jõulupüha teenistusel õpetaja Raivo Asuküla (fotol) ja põhjust selleks andis üks tore seik.
Nimelt rääkis koguduses aeg-ajalt teenida aitav vaimulik hiljuti, et tema esimesest teenistusest möödub jõulude ajal 30 aastat. Kogudus otsustas, et sellist toredat fakti ei saa tähelepanuta jätta ja kinkis pärast jumalateenistust ustavale jumalasulasele lillekimbu.
Raivo Asuküla meenutas, et toonane koguduseõpetaja Ivar-Jaak Salumäe olla talle vahetult enne jõule helistanud, et on haigeks jäänud. Nii tuli tollal alles usuteaduse instituuti lõpetama hakkaval Asukülal pidada esimene iseseisev jumalateenistus ja see oli jõuluõhtuteenistus. Viljandi Pauluse kirik olnud nii rahvast täis, et inimesed seisnud suisa altarivõre ees, rääkis Asuküla.

Tartu praostkond

EKRE andis katuseraha
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatusel eraldati alanud aasta riigieelarvest Tartu praostkonnale nn katuserahana 25 000 eurot.
„EKRE Tartu ja Jõgeva ringkonna esindaja võttis minuga ühendust ja küsis, et kas nad saavad katuseraha suunamisega toetada siinse piirkonna maakirikuid,“ selgitas Eesti Kirikule Tartu praost Ants Tooming. „Vastasin, et jah, saavad, ja loetlesin praostkonna maakogudusi, mille kinnisvara kohta teadsin, et mitmed kiired parandustööd on hädatarvilikud,“ kinnitas praost ja lisas, et on toetuse eest EKRE rahvaesindajatele väga tänulik.
Nüüd kavatseb praost käia kogudustes kohapeal oludega tutvumas ning langetada seejärel jaanuari lõpuks otsuse, kuidas raha täpsemalt jagada.

Oma vaimulikku otsimas
Mullu aprillis siirdus Tartu Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen koos abikaasa Helenega Myanmari misjonitööd tegema. Sellest ajast saadik on kogudus pidanud oma vaimulikuta toime tulema.
Koguduse juhatuse esimees Lea Saar pole küll kiidusõnadega kitsi praost Ants Toominga aadressil, kes on suure hoole ja usinusega koguduse hooldajaõpetaja ülesandeid täitnud. Lisaks on Saare sõnul Maarja koguduse tugevaks küljeks juba õpetaja Toivaneni ajal olnud ilmiktöötegijate kaasamine teenimisse.
Pärast tema lahkumist on teoloogilise haridusega koguduseliikmed vajadusel ka iseseisvalt pidanud sõnajumalateenistusi, kui mõneks pühapäevaks pole õnnestunud asendusvaimulikku leida.
Ehkki tavapärast tegevust on kogudus tänu ilmiktöötegijatele niisiis jätkata suutnud, annab oma õpetaja puudumine siiski tunda. Ka rahaliselt, sest langenud on talituste arv.
Seetõttu on juba eelmisest kevadest peale intensiivselt otsitud uut vaimulikku. „Mõistagi iga kogudus tahab, et nende õpetaja oleks kõige parem nende jaoks,“ seletab koguduse juhatuse esimees Lea Saar. „Ta peab olema väga võimekas teoloog, võiks ei tea kui paljusid keeli osata ja ei tea, mis anded tal võiksid veel olla. Aga me teame ka seda, et paraku nende omadustega õpetajad on väga nõutud ja väga armastatud oma seniste koguduste juures.“ Seetõttu ei kandnudki otsingud nii pikka aega vilja.
Aastavahetusel saabus aga hea uudis – senisest Rannu pastorist Timo Švedkost sai ametlikult Maarja koguduse õpetajakandidaat.
Aastate eest vaimulikuametiks valmistudes on ta Maarja kogudust juba praktikandina teeninud ja sellega võitnud mõnegi alalise kirikulise poolehoiu. „Me teame Timot päris hästi ja tunneme tema väga usklikku südant,“ kinnitab Lea Saar. Koguduse nõukogu hääletab Švedko õpetajaks valimise üle 12. jaanuaril.