Uued koraaliseaded eesti heliloojatelt

Kirikumuusika liidu (KML) juhatus tellis viielt eesti heliloojalt seaded enam kasutust leidnud koraaliviisidele.
Kiriku laulu- ja palveraamatu 10. aastapäeva tähistamiseks ilmunud artiklite kogumikus «Kelle laule me laulame» kirjutas õpetaja Toomas Paul lemmikmeloodiatest meie koguduste lauluvalikus. Kui vaadata seda nimekirja nüüd, siis küllap paljud meie hulgast kinnitaksid pikemalt mõtlemata, et nendegi kogudustes on enam kasutatavate koraalide edetabel üsna sarnane.
Silmas pidades eeskätt meie kirikukooride lauluvaramu täiendamist ja soovides koorimuusikasse tuua rohkem koraalide muusika- ja tekstirikkust, tellis kirikumuusika liidu juhatus viielt eesti heliloojalt seaded enam kasutatud koraaliviisidele. Laulude esialgset valikut tehes võtsime aluseks just õpetaja Pauli nimekirja, aga arvestasime ka kõigi KML juhatuse liikmete praktilisest tööst lähtuvaid eelistusi.
Seaded kooriliikidele
Koraaliviise on ennegi nii töödeldud kui ka erinevalt seatud ja harmoniseeritud, need on leidnud kasutust vokaal- ja instrumentaalmuusikas. Orelimuusikas on ilmselt uhkeimad Max Regeri koraalieelmängud, millest mõni rohkem kui poole tunni pikkune ja paneb proovile parimategi organistide võimekuse.
Koorimuusikas tuleb meile esmalt kindlasti meelde palju rahvapäraselt lauldud koraaliviiside seadeid, mille autoriks Cyrillus Kreek, kuid koraale nende algsel või siis meie lauluraamatus leiduval kujul on leida paljudest vokaalteostest, mille autorite reas on näiteks nii Johann Sebastian Bach kui Roman Toi ja veel väga paljud teised.
Seekordse üleskutsega heliloojatele ei oodanud me mitte koraalitöötlusi (kus võib juhtuda, et viis nii ära peidetakse, et seda niisama lihtsalt üles ei leia), vaid just erinevatele kooriliikidele mõeldud seadeid, kus koraal ise muutmata jääb. Segakooriga laulmiseks sobib ka osa praegu koraaliraamatus olevatest neljahäälsetest seadetest, kuid paljud neist on koguduse koraalile sobivat tessituuri arvestades toodud suhteliselt madalasse helistikku ning mõeldud eeskätt orelil mängimiseks.
Koorilauluna need nii madalalt eriti hästi ei kõla. Samuti on vaeslapse osas noortekoorid ja need segakoorid, kus pole piisavalt meeshääli ja kes seetõttu eelistaksid laulda kolmehäälseid seadeid, ning ka naiskoorid.
Tore repertuaaritäiendus
Finantsilistest võimalustest lähtudes piirasime koraaliviiside hulka ja valisime seejärel viis heliloojat, kellelt igaühelt otsustasime tellida kuue koraali seaded segakoorile, noortekoorile (kolmehäälne) ja naiskoorile. Valitud heliloojateks osutusid Mart Siimer, Piret Rips, Rein Kalmus, Tuuliki Jürjo ja Mart Jaanson. Tänaseks on enamik töödest ka juba kirikumuusika liitu laekunud, kuid me ootame veel viimaseid seadeid, et need siis avalikuks teha.
Teoseid lühidalt kommenteerides võib öelda, et mõni helilooja on lisanud seadele põneva orelisaate ja vahel on lihtsa kooriseade juures päris keerukas orelipartii. Osa seadeid on laulmiseks a cappella e saateta, teistel on olemas eelmäng või eel- ja järelmäng orelile. Mõne seade puhul laulab koraaliviisi alt või bass, teisel sopran ja loomulikult erinevad need üksteisest ka raskusastmelt.   
Kirikumuusika liidu juhatus loodab, et avaldamise järel leiab sellest kogumist endale toredat repertuaaritäiendust palju kirikukoore ning et põnevad kaasaegses harmoonias koraaliseaded jõuavad ka väljapoole kirikut ilmalike kooride repertuaari ning toovad selle hindamatu vaimuliku vara suurema hulga inimeste huvisfääri.

Piret Aidulo,
EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees