Kuna riigieelarveliste õppekohtade arv
teaduskonnas on piiratud, siis on hea võimalus õppida avatud ülikooli raames.
Neid võimalusi tutvustab usuteaduskonna avatud ülikooli koordinaator Merle
Kallari.

Millised on õppimisvõimalused usuteaduskonnas?

Usuteaduskond on väärikate traditsioonidega
ja samas tänapäevane teoloogiaõppeasutus. Laialdaste kontaktide kaudu
välismaiste ülikoolidega oleme teoloogiateaduse eesliinil ja võimaldame
tudengitel osa saada parimate teoloogide saavutustest. Usuteaduskond on hetkel
ainus koht Eestis, kus saab usuteadust õppida bakalaureuse-, magistri- ja
doktoriõppe tasemel. Kuna riigieelarveliste õppekohtade arv on piiratud, siis
on võimalus õppida avatud ülikooli raames.

Kellele on mõeldud avatud ülikool?

Avatud ülikool annab võimaluse hariduse
omandamiseks tööl käivatele inimestele, kes saaksid koolis käia vaid ühel
nädalavahetusel kuus. See eeldab muidugi ulatuslikku iseseisvat tööd, kuid
selleks pakuvad hea võimaluse õppejõudude loengumaterjalid, millega üliõpilasi
varustatakse.

Üliõpilasele on loodud kõik võimalused
jõuda sama kvaliteetse hariduseni kui statsionaarõppes. Vastuvõtutingimused on
lihtsad – üliõpilasel tuleb läbida vestlus. Loomulikult peab olema lõpetatud
eelnev haridusaste.

Milliseid õppevorme pakute?

Sügisest alustame esmakordselt bakalaureuseõppega
avatud ülikoolis. Sel aastal on vastuvõtt bakalaureuseõppesse usuteaduse ja
magistriõppesse religiooniantropoloogia erialale.  Õppetöö korraldus on paindlik ning teenib
ennekõike nende õppijate huve, kes soovivad töötamise kõrvalt õppida.

Miks soovitate õppida just usuteadust?

Nagu võõrsile läinud rändaja avastab enda
jaoks teel üha uusi paiku, mis osalt on seninähtuga võrreldes uudsed, osalt
tuttavlikud, nõnda avab ka teoloogia ennast õppijale ise – tegu on
võimalusterohke ja mitmekesise maailmaga, milles leidub alati midagi põnevat.

Usuteaduse avatud ülikooli bakalaureuseõppe
eesmärkideks on: anda teoloogiahariduse alused ja pädevus töötamiseks
teoloogilist alusharidust nõudvatel ametikohtadel; anda iseseisva uurimistöö
oskus usuteaduses; omandada humanitaarteaduste bakalaureusekraad usuteaduse
alal.

Bakalaureuseõpe avatud ülikoolis järgib
statsionaarõppe õppekava ja annab hea eelduse jätkata usuteaduse magistriõppes
statsionaaris või religiooniantropoloogia magistriõppes avatud ülikoolis.

Mida uut pakub religiooniantropoloogia?

Religiooniantropoloogia on ainevaldkond,
milles kombineeruvad uudsel moel tavapärased usundiuuringute, teoloogia,
sotsiaalteaduste ja psühholoogia distsipliinid. Õpetatavad ained aitavad
üliõpilasel mõista ning analüüsida tänapäeva ühiskonna probleeme, mis on seotud
inimeste usuliste hoiakutega. Ehkki neist asjust palju ei räägita, mõjustavad
religioossed küsimused meie elu rohkem, kui esmapilgul paistab.

Magistriõpe pöörab tähelepanu tänapäeva
kultuurikontekstis elavale inimesele, kes paratamatult puutub kokku
religioonialaste küsimustega. Aine lähtealuseks on ilmalikustunud kultuur ning
selle probleemid. Inimest käsitletakse süsteemselt usulisest vaatenurgast
lähtuvalt. Õppima oodatakse kõiki neid, keda huvitab inimese religioossus.

Religiooniantropoloogiat võib õppima tulla
igaüks, kel on olemas mingi kõrgharidus. Õppijal on ühtlasi võimalus siduda
uurimishuvi varem omandatud hariduse ning elukogemusega ja süvendada nõnda
erialast pädevust. Religiooniantropoloogia magistriõpe on hea võimalus jätkata
õpinguid ka rakenduskõrgkoolis diplomi omandanutel.

Religiooniantropoloogia magistrikraad annab
võimaluse astuda usuteaduskonna doktoriõppesse religiooniantropoloogia alal.
Aastal 2005 kaitsesid lõputöid meie esimesed religiooniantropoloogia magistrid
Kaja Karo ja Tiina Sepp.

Kust saab infot usuteaduskonna avatud
ülikooli sisseastumise kohta?

Vastuvõtu tingimused, nõutavad dokumendid,
sisseastumisvestluse programm on olemas interneti aadressil
www.us.ut.ee/ay/AYsisse

Dokumente võetakse vastu ülikooli peahoones
(Ülikooli 18) tööpäeviti 31. juulist 23. augustini. Vastuvõtukonsultatsioon
toimub 25. augustil peahoone auditooriumis 307 algusega kell 11.15.
Sisseastumisvestlus toimub samas kell 12.15.

Info: Merle Kallari, tel 737 5300, e-post: merle.kallari@ut.ee

 

Miks valisite religiooniantropoloogia magistriõppe?

Kaja Karo,
TÜ vastuvõtu peaspetsialist: Mõtestades enda jaoks huvideringi, et nende põhjal
leida õpingute jätkamiseks sobiv magistriprogramm, leidsin, et õppekaval
võiksid olla kokkupuuted nii sotsiaal- kui ka humanitaarteadustega.
Religiooniantropoloogia näis olevat hea lahendus ning tagantjärele hinnates ei
tulnud mul pettuda.

Ühiskonna ning inimese religioossete aspektide
ning väljundite mõtestamine on viinud mind ümbritseva mõistmisel taas sammukese
edasi. Kuigi õpingute ajal võis pikk kohustusliku kirjanduse nimekiri või
nõutavate esseede maht aeg-ajalt masendust tekitada, siis tagantjärele hinnates
on nähtud vaev end igati õigustanud. Ma pole ilmselt kogu oma pika stuudiumi
vältel juurde õppinud nii palju, kui nt magistritöö kirjutamise ajal.

Anna-Liisa Vaher