Valvake!
/ Autor: Mart Salumäe / Rubriik: Päevateema ja palve / Number: 14. november 2018 Nr 46 /
Truu koer on hea valveloleku võrdkuju. Kaugelt tunneb ta peremehe sammud ära. Ustav koduvalvur kikitab kõrvu ka lähenevat ohtu haistes ammu enne, kui inimene midagi halba aimata oskab. Siiski on ja jäävad kõige targemadki penid ikkagi loomaks. Nad ei meenuta eilset ega unista homsest – nad elavad hetkes.
Väidetavalt pidavat ka peremees ajapikku muutuma oma lemmiku nägu. Aga vaevalt Jeesus just seda silmas pidas, kui valvamisele julgustades ütles: „Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!“ (Lk 12:35) Ta kõneles Issanda päeva saabumiseks valmistumisest.
On olnud aegu, mil kogu kultuuris oli inimkonna pilk suunatud igavikku. See andis oskuse mõtestada minevikku ja olevikku ning ehitada tulevikku. Nüüdisaja inimese vaateulatus sihib palju lähemale – reaalaega. Igavik on asendunud virtuaalse reaalsusega, kus võib saada, luua ja jagada mida iganes. Ja kuni võrguühendus toimib, on kõik OK. Kuid üha ärevamad teated reaalsest maailmast kuulutavad, et kõik võib lõppeda oluliselt kiiremini, kui oskame aimata.
Jeesus ütles: „Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi. Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.“ (Mt 24:36–37)
Õnnis oskus on näha igaviku valgust ka kaduvas hetkes. Teada, et elu eesmärk on suurem kui elu. Siis võib lootuses ja rahus elada iga päeva kordumatu Jumala annina. Usaldada tuleviku Issanda lepitava armastuse hoolde ka siis, kui elatav hetk on täis ebakindlust ja vastuseta küsimusi.
Mart Salumäe
