Varakristlus ja loodus: 3. osa

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt, Teoloogia / Number:  /

Ain Riistan. Foto: Ivo Kruusamägi

Seesama temaatika võib aga võtta ka positiivse varjundi. Kosmose kõrval on teine abstraktsemal tasandil „maailma“ kohta käiv sõna ktisis – tähenduses Jumala poolt loodud maailm, loodu (meie eesti keele „looduski“ vist pärineb sealt).

Maailm on miski, mis on neis seostes Jumala poolt loodud inimese elukeskkond. Ta on suurem kui inimene, aga temas avalduvad Jumala tegevuse jäljed. Ps 19:2–5:

Taevad jutustavad Jumala au
ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.
Päev peab päevale kõnet
ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.
Ei ole see kõne ega sõnad,
mille hääl ei kostaks.
Üle kogu ilmamaa käib nende kõla,
maailma otsani nende sõna;
neisse on ta püstitanud telgi päikesele.

Selle vanatestamentliku kiituselaulu motiivid leiame ka Vergiliuselt (kolmas ekloog):

Jupiteri siis kiida, mu viis; teda tulvil on kõiksus,
Kõik tema hooldada – jäägu ta helduse hoida mu muusa.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 1.50 €

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga