Varakristlus ja loodus: 4. osa
/ Autor: Ain Riistan / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt, Teoloogia / Number: 25. detsember 2024 Nr 48 digileht /
Nüüd Jeesuse juurde. Kuna tema tegevuse keskkonnaks on just Palestiina külamiljöö, siis on loomulik, et tema kui huulilt kõnelduna leiame küllalt sageli motiive looduskeskkonnast. „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna,“ ütleb rändjutlustaja iseenda kohta (Mt 8:20).
Ka Jeesuse jaoks kõneleb loodus Loojast. Me küll ei tea, mida ta mõtles loodusest lahus inimestest, sest tema kõned on siiski suunatud just inimestele ja loodusest laenatud kujundite kasutamine oli maapiirkonnas ringi uitava kõnemehe poolt loomulik. Näib siiski, et siin mingit erilist tavapärasest eristuvat suhtumist loodusesse ei ole.
Ta osaleb korduvalt kalapüügis, mis oli tema ümbruskonna paljude inimeste tavapärane tegevus; ta võib rahumeeli saata kurjad vaimud sigade sisse, nii et need uputavad end ära (isegi kui see lugu on legend, oleks vaevalt sellist lugu jutustama hakatud, kui Jeesuse järelkäijad oleksid tema juurest mäletanud ebatavalist loomaarmastust).
