Veerand sajandit priiust 4. osa
/ Autor: Vootele Hansen / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt / Number: 28. september 2016 Nr 38 /
4.
Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade.
Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie tööga. Oleme uhked väikese riigivõla üle, kuid ei mõtle perede võlgadele. Ka sellel suvel on nende laenujääk üle kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Kuid tarbida tahame ju nüüd ja kohe, mitte tulevikus.
Õigusriigi, kus maksaks seadus, oleme saanud. Isegi nõnda suurel määral, et õigust nõudes kohustused kahe silma vahele jäävad. Kui kõrgete riigilõivude pärast iga mees kohtusse just ei lähe, siis juhul, kui mäng küünlaid väärib, minnakse küll. Vähemalt jääb selline mulje riigihangete vaidlustamisel. Õigus on parem kui omavoli, kuid seadusele toetudes suhetele vormi andes jäävad need elutuks. Elu annab armastus ja armastuse riik olgu meie püüe.
Võime tunnistada koos neitsi Maarjaga, et Looja halastus kestab põlvest põlve, kui teda kardame. Kuid meeles peame pidama, et südame meelelt ülbed pillutatakse ja troonidelt tõugatakse võimukad. Me oleme seda näinud ja olnud tunnistajaks. Maarja kiituslaulu sõnad kehtivad ka meie kohta.
Püsimiseks peame lootma Loojale rohkem kui suhetele, mis sageli ajutiseks võivad osutuda, ja kaduvatele asjadele. See ei tähenda, et me oma töö sõprade leidmisel ja hoidmisel ning oma koja rajamisel tegemata jätame, kuid vale lootus teeb vaeva tühjaks. Kui oleme unustanud, siis õpime uuesti Teda kõige hea eest kiitma.
Vootele Hansen
(Lõpp.)
