Viiruki, mürri ja kulla maailm Jeesuslapse loos – puude vermeist sündinud pühad annid
/ Autor: Ivar Sibul / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number: 07. jaanuar 2026 Nr 1 digileht /
„... nad avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.“ (Mt 2:11)
Imelises jõululoos, mida igal aastal kogeme, on üks vaikne ja sageli märkamatuks jääv telg: loodu ise. Jumala Poja sünd ei toimu vaakumis, vaid keset loodud maailma, mille rütmid, ained ja eluvormid kannavad endas tähendust juba enne, kui inimene neid sõnadesse paneb.
Mitte ainult täht taevas, mitte ainult Jeesuslaps sõimes, vaid puud – aeglased, haavatavad, sajanditepikkuse eluga olendid –, kelle haavadest sündinud annid asetatakse vastsündinu ette.
Need on ained, millel on päritolu, kasvukoht ja ökoloogia; nad kannavad endas eluslooduse rütmi ning kutsuvad kirikut nägema lunastuslugu alati koos loodu tervikuga.
Kuld, viiruk ja mürr ei ole pelgalt sümbolid, mida saab mõista üksnes mõtte- või kultuuriloo kaudu. Need on ained, millel on päritolu, kasvukoht ja ökoloogia; nad kannavad endas eluslooduse rütmi ning kutsuvad kirikut nägema lunastuslugu alati koos loodu tervikuga. Just seetõttu kõnetab see lugu eriti tugevalt ka tänast kristlast ja kristlikku kirikut, kes otsib viise, kuidas kõnelda loodu hoidmisest mitte loosungite, vaid tähenduse kaudu.
