Vitraažaknad tulevad klassikalise pildikeelega

Tallinna Jaani kiriku vitraažakende konkursi võitis klaasikunstnik Dolores Hoffmann, kelle kavandatud aknad kujutavad neid tuntud lugusid Johannese evangeeliumis, millest teised evangelistid ei kirjuta.

„Mina olen väga õnnelik, sest see töö, mis välja valiti, oli algusest peale minu silmis kõige sobivam,“ ei jäta Jaani koguduse õp Jaan Tammsalu oma rõõmu õnnestunud konkursist vaka alla. Ta täpsustab, et võidutöö meeldis talle mitmest aspektist. Meeldib see, et ka vitraažidega kaetud aknad lasevad piisavalt valgust kirikuruumi.
Veel meeldib vaimulikule kavandite üldmõistetavus: igal aknal on juures kirjakoht, mis selgitab vitraažil kujutatava piibliloo süžee selgelt lahti ka neile kirikulistele, kes ehk ei ole nii teadlikud evangeeliumi narratiividest. „Minu meelest ei ole mõtet kirikus teha midagi, millele tuleks vihik kaasa anda, kust sa siis loed, mida kunstnik on punase, sinise või rohelise värviga mõelnud,“ leiab Tammsalu.

Hindajaid oli mitu
Jaan Tammsalu polnud koguduseõpetajana siiski ainus, kelle eelistus konkursivõidu väljakuulutamiseks määrav oli. Koos Tammsaluga kuulusid viieliikmelisse žüriisse veel Eve Koha, Marju Raabe, Katrin Oidjärv ja Erkki Juhandi. Hindajate töö toimus kahes järgus.
Kõigepealt vaadati kavandid läbi ja leiti kolmele võistlustööle kõige rohkem plusspunkte. Siis jäeti mõtted nädalapäevadeks laagerduma, saadi mõtetele kinnitust vahepeal toimunud vitraažiteemalisel sümpoosionil ja tuldi lõpliku hinnangu kujundamiseks uuesti kokku. Oli palju arutamist ning žüriiliikmete seisukohtade vahel konsensuse otsimist.
See töö polnud pehmelt öeldes kergete killast, tunnistab õp Tammsalu protsessist ülevaadet andes, lisades: „Lõpuks jäid hääletuste tulemusel sõelale kaks tänapäevase pildikeelega tööd ja üks klassikalise pildikeelega töö. Lõpptulemus jäi nii, et klassika võitis.“ Ta selgitab, et alles pärast seda, kui žüriiliikmed olid oma seisukohti põhjendanud ning lõppotsus oli tehtud, avati ümbrik parimaks valitud töö autori nimega.

Selged suunised
Konkursi tingimused olid selgelt sõnastatud. Esimese kahe akna puhul oli ette nähtud, et need peavad kujutama kahte lugu Jee­suse elust: Jeesus Samaaria kaevul ja Jeesuse imetegu Kaana pulmas. Ette oli antud, et ka ülejäänud akende – aknaid on kokku 10 – vitraažid peaksid kujutama neid tuntud lugusid Johannese evangeeliumis, millest teised evangelistid ei kirjuta.
Samuti oli tingimusena sõnastatud, et loodavad vitraažid peavad arvestama olemasolevate, Eeva Jänese kavandatud akendega. Kolmas tingimus oli see, et vitraažid oleks maksimaalselt valgust läbilaskvad ega muudaks pühakoja interjööri hämaraks.

Iga annetus teretulnud
Jaan Tammsalu rõhutab, et kogudusel polnud kiriku akende kordategemist võimalik määramatusse tulevikku lükata, sest 150 aasta vanused aknad ning aknaraamid nõuavad vältimatult kordategemist. „Pärast 1944. a märtsipommitamist ei ole aknaid kapitaalselt remonditud. Seega seisab ees põhjalik uuendus, mis on väga kulukas ja aeganõudev töö. Korrastamist ootab akende välisraam ja siseraam ning nende vahele tuleb kuulikindel, loodavat vitraaži kaitsev pakettaken,“ räägib Tammsalu.
Tema sõnul loodetakse esimese aknaga valmis saada umbes nelja nädala pärast. Nädal tagasi võeti esimese akna siseraamid alla, mis lubas nendelt võtta täpsed šabloonid, mille alusel vitraažitöökoda asub vitraaži tegema.
„Loomulikult oleme tänulikud iga annetuse eest. Peagi saavad annetajad teha oma valiku, millist akent ja kui suures osas nad soovivad omalt poolt toetada. Seda siis, kui kunstnik on kavandid valmis teinud ja me näeme, millised aknad on tulemas,“ selgitab Jaan Tammsalu. Tema sõnul tuli ühelt koguduseliikmelt juba suur annetus 10 000 eurot ning hiljuti tegid SEB sügisjooksu korraldajad sihtotstarbelise annetuse 2019 eurot vitraažide heaks.
Ühe akna piitade ja kahe raami restaureerimine ja pakett­akna raamide vahele paigaldamine ning välisraamile löögikindla klaasi paigaldamine maksab 13 400 eurot. Ühe vitraažakna valmistamine maksab pisut vähem, ligi 12 000 eurot.
Liina Raudvassar