100 aastat koorilaulu ja pillimängu Harju-Jaanis

Eestlased olevat laulurahvas. Igatahes nii
arvatakse meist mujal maailmas. Eks laulsid ka Harju-Jaani kihelkonna inimesed
juba sajandite eest.

Koorilaul kõlas Raasikul esmakordselt alles 1863. aastal,
kui uue Harju-Jaani kiriku pühitsemisel teenis kaasa Tallinna Toompea
vaestekooli lastekoor.

Oma, kohalikele elanikele rajatud muusikaelu algas siin
siiski alles aastal 1905. Sel aastal sai Harju-Jaani koguduse õpetajaks Georg
Steinfeldt, kes muutis järsult ning jäädavalt meie kihelkonna kultuurielu.
Steinfeldt oli erandlik õpetaja oma ellusuhtumiselt ja soovidelt.

Köögitüdruku kena laul

Elades Haljava mõisas, kuulis ta juhuslikult köögitüdrukut
kenasti laulmas. Märganud ka teenijatüdruku rahuldavat lauluhäält, tekkiski
mõte luua laulukoor. Võimekaid huvilisi leidus palju ning juba 1905. aasta
vana-aastaõhtul lauldi kirikus 30-liikmelise kooriga.

Oli lauljaid ning oli ka kuulajaid. Kontserte ei antud
tasuta, kuid ka mitte kasusaamise eesmärgil. 1906. aastal saadud
kontserdituluga asutas õpetaja Steinfeldt raamatukogu, millega pani alguse
aktiivsele lugemishuvile rahva seas. Järgmise aasta esinemistulude eest osteti
tšello ja metsasarv. Veel järgmisel aastal andis Anija mõisahärra 250 rubla
muusikariistade ostmiseks ning alus ka pillimängu viljelemiseks oli loodud. 25.
märtsil 1909 tegi oma esimese kokkumänguharjutuse esimene orkester Harju-Jaanis.

Muusikatraditsioonide ilusat ja ümmargust juubelit
tähistasime Raasikul 3. septembril. Üritus algas kontserdiga kirikus, kus kauni
muusikaga esinesid koguduse segakoor, Raasiku puhkpilliansambel, koguduse
noorteansambel ning sõbrad naaberasulate muusikute seast. Ida-Harju praost Jaanus
Jalakas kandis kontserdi vaimset sissejuhatust ning lõpetust.

Kontsert kirikus

Umbes 200 inimest kirikus laulsid ja nautisid laulu ning
pillimängu. Enne kontserti pakuti kirikaias kohvi ja saiakesi. Kutsutud
külalised said kaela siidisalli. Juubeli puhuks oli trükitud temaatiline
voldik.

Jumal oli meile andnud imeilusa ilma, et kõik plaanitu
kenasti korda läheks. Kirikust mindi lõbusa rongkäiguga ühiselt lauldes Raasiku
rahvamajja. Enne lauljaid kihutasid rahvamaja juurde pasunapoisid, kes seal
taas loo lahti lõid.

Ühislaul kõlas veel kord rahvamaja ette kogunenud praeguste
ja endiste koorilauljate suust.

Pidupäeva n-ö ametlikku osa juhtis Harju-Jaani koguduse
vanem Eha Podgornova. Ridamisi tuli õnnitlusi, tervitusi, lilli, laulu,
kallistusi ja mälestusi. Oma sõna ütlesid Raasiku vallavolikogu esimees Kaido
Kirsip, Salo-Uskela koguduse esindaja Ensiö Järvinen, kohaliku muusikaelu
veteran Johannes Betlem ja paljud teised.

Kristlik ja ilmalik koos

Rahvamaja kaminasaali oli üles seatud näitus meie
muusikatraditsioonide pikast ajaloost. Suupistelaud ootas ja leidis innuka
vastuvõtu.

Kuigi tegemist ei olnud ainult kirikliku üritusega, jõudis
inimesteni loodetavasti siiski tõsiasi, et kultuuriline pärand meie maal on
alguse saanud koguduste juures. Nähtavalt jõudsime kõik ühisele arusaamisele,
et kristlik ja ilmalik kultuur saavad ning peavad koos elama ja arenema.
Kindlasti lähendas see vahva juubelipidu meie piirkonna erineva ilmavaatega
inimesi.

Tänu Issandale selle imekauni päeva eest ja õnnistust
kõigile, kes suure töö ära tegid, et pidu korda läheks!

Priit Tali,
Harju-Jaani kiriku kellamees