Urmas Viilma: ühegi kristliku kooli algus pole olnud kerge

Õpetajate päeval tervitas peapiiskop Urmas Viilma meie viit luterlikku kooli ja juhtis tähelepanu, et noorim neist – Põlva Jakobi kool – vajab käivitumiseks tuge.

Kevadine Põlva Jakobi kooli lõpuaktus Põlva Maarja kirikus. Kätlin Liimets

Luterliku kirikuga on hetkel seotud üks kõrgkool ja viis üldhariduskooli: usuteaduse instituut, Tallinna toomkool, Tartu luterlik Peetri kool (sh Karolini kool), Tallinna Kaarli kool ja Põlva Jakobi kool. Neis koolides õpib üle 600 õpilase ning töötab ligi 100 õpetajat ja õppejõudu.

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas oma läkituses, et kõikide nende koolide algus on olnud seotud julgelt initsiatiivi võtnud, majandusriske ja erinevaid väljakutseid trotsinud ristiinimestega ning nende selja taha asunud kogudustega: „Ühegi kooli algus pole olnud kerge.“

Iseseisvudes jäädi ilma riigi tegevustoetusest.

Peapiiskop juhtis tähelepanu, et hetkel kõige väiksem luterlik kool Põlva Jakobi kool on kõige raskemas olukorras, sest iseseisvus alles käesoleval aastal 1. juulist (tegutses 2019. aastast Tartu luterliku Peetri kooli õppekohana) ja seda pisut ootamatult. „Täna tegutseb see kool oma esimese õppeaasta hakul minimaalse riikliku toetuse toel, kuna peab ennast lähiaastatel tõestama, et riigi tugi kasvaks samasuguseks kui teistel koolidel. See tähendab, et väga suur koormus kooli ülalpidamisel lasub kooli asutajal EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudusel, kes on oma vahenditest suunanud kooli iseseisvana tegutsemiseks käesoleval kooliaastal kümneid tuhandeid eurosid ning on võtnud selleks laenu,“ kirjutas ta.

Ülemkarjane tegi kogudustele üleskutse teha esimesel võimalusel korjandus 64 õpilasega Põlva Jakobi kooli tegevuse toetuseks. Eesti Kirik pöördus Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola poole, et ta annaks ülevaate, kuidas korjandus läks, ja räägiks lähemalt, millised on majandusraskused, millega Põlva Jakobi kool silmitsi seisab.

Palun ava, millised on majandusraskused, millega Põlva Jakobi kool silmitsi seisab.
Rahaga on kaks eraldi teemat. Üks on see, mis seotud kooli toimimisega jne, koguduse kanda on eelkõige investeeringukulud. Oleme sel aastal umbes 50 000 investeerinud hoonesse, et koolihoone toimiks jätkusuutlikult ja oleks soe. See on tulnud päris suures osas laenurahaga. Kuna maja on elektriküttel, siis otsustasime 2022. aasta kevadel tellida katusele päikesepargi, mis toodab elektrit ja aitab küttekulusid madalal hoida. Kui oleksime toona teadnud, et nii ruttu iseseisvume ja sellega seoses riigi tegevustoetuse mõneks ajaks kaotame, siis ei oleks ilmselt seda otsust teinud. Tol ajal oli meil aga teadmine, et Tartu emakooli kaudu tuleb riigi rahastus õppetegevusele ja kogudus saab selle toel laenu tagasi maksta. See oli tol hetkel parima teadmise kohaselt õige otsus.

Päikesepark sai valmis käesoleva aasta juuni alguses ja kuigi siis oli ka kooli staatus juba muutumas, ei saanud alustatut pooleli jätta. Nii võtsime kirikuvalitsuselt 27 000 eurot laenu, ülejäänu maksime oma rahast. Laenu tagasimaksmine nõuab koguduselt suurt pingutust, kuid Jumala ja heade inimeste abiga on kindlasti tehtav.

Lisaks selgus eelmisel talvel, et hoone soojustusega on kehvad lood. Varasemalt tegutsesid majas rentnikud ja keegi meile ei kurtnud. Viimastel aastatel aga kerkisid elektrihinnad märkimisväärselt ja kuna päevakorrale kerkis Jakobi kooli iseseisvumine, tuli hakata ka rohkem süvenema sellesse, miks elektrikulud olid päris suured, ent mõni klass jäi ikkagi külmaks. Termokaameraga pakaselisel päeval klasse läbi käies selgus, et probleem on akende ümbruses. Tegu on majaga, mille kogudus 1990ndate alguses tagasi sai ja siis tehti nn euroremont. See oli üks esimestest hoonetest, mis siinkandis korda sai ja küllap polnud toona ehitajatel ka päris head arusaamist sellest, kuidas asju teha. Aknad olid kohati ilma soojustuseta ette pandud: lihtsalt ette tõstetud ja pealt kinni krohvitud. Oli ilmselgelt mõttetu välisõhku kütta ilma maja päris soojaks saamata, mistõttu otsustasime akna ümbruste soojustamise tellida.

Arvestasime esialgsete hinnangute põhjal, et see võiks 10 000 eurot maksma minna. Kogudus müüs metsamaterjali ja saime selle raha. Tööde käigus selgus, et olukord on hullem kui arvati ja tööd lähevad nii palju kallimaks, et koguduse arvel polnud piisavalt raha, et selle eest tasuda. Oleme sel aastal püüdnud kõvasti kokku hoida. Isegi minu kui kogudusevaimuliku palka kärpisime kolmandiku võrra ja teisi palku ei tõstnud. See ei andnud siiski piisavalt kokkuhoidu. Ja teisalt polnud samas otstarbekas soojustustöid ka poolikult teha ning osa aknaid lihtsalt niisama tagasi kinni krohvida. Otsustasime astuda ususammu ja lasta kõik plaanitu ikkagi korda teha. Tööd pidid valmis saama augusti lõpuks ning olukorda teades vaatasin päris mureliku pilguga, kuidas kõik laabub.

Ehitajal kujunes aga nii, et kuigi augusti lõpuks said praktiliselt kõik tööd tõesti valmis, jäi mõne akna ümbruste krohvimine tarneraskuse tõttu venima – ja sellega koos ka tööde üleandmine ning arve esitamine. Selle paari akna pärast venis kogu protsess poolteist kuud, kuni tuli peapiiskopi üleskutse üldkiriklikuks korjanduseks. Teisipäeval (10. oktoober) said tööd viimaks valmis ja kolmapäeval toimus tööde üleandmine. Veel kolmapäeva hommikul ei olnud meil arvel vajaminevat summat. Keskpäeval, üsna selsamal tunnil, mil toimus tööde üleandmine, tuli Tartu Pauluse koguduselt annetus 10 000 eurot. See oli tõesti selline … ei saa teisiti nimetada kui Jumala töö. Nüüd saime selle arve ära maksta ega jäänud häbisse. Saame veel üht-teist õpikeskkonna parandamiseks tarvilikku tehtud ja vast õnnestub natuke ka kirikuvalitsusele laenu tagasi maksta.

Kas peale Tartu Pauluse koguduse suurannetuse lisandus veel kogudustelt toetust?
Tartu Pauluse annetus oli väga armas. Lisaks on veel kümme kogudust annetanud: Kihelkonna, Tallinna Kaarli, Rannamõisa, Viru-Nigula, Käsmu, Haljala, Tartu Peetri, Vändra, Nõo ja Tarvastu. Annetuse on teinud ka paarkümmend eraisikut, nii et kokku on kogudusele laekunud pea 13 000 eurot. Otse Jakobi Kooli sihtasutusele on kooli tegevuskuludeks oktoobris annetatud veidi üle 3000 euro. Oleme siin Põlvas tõesti väga tänulikud kõigile toetajatele!

Kuidas toimub õppetegevuse rahastamine?
Riigi toetus erakoolidele koosneb kahest komponendist: pearahast ja tegevustoetusest. Pearaha arvestatakse õpilaste arvu järgi ja sellega makstakse õpetajate palk. Umbes 15 õpilast klassis annab ühe õpetaja, õppejuhi ning direktori palga teatud koormusega. Meil on praegu veidi vähem kui 15 õpilast: kevadel kooli iseseisvumisega kaasnenud mõningane ebakindlus on umbes 10 õpilast meie koolist mujale viinud. Palvetame ja usume, et ka vabad kohad klassides saavad peagi täis. Oma raskus on selle pearaha juures veel: riik maksab raha sügiskuude eest tagantjärele. Nad vaatavad 10. novembri seisuga, kui palju õpilasi koolis on, ja siis jaanuaris tehakse sügiskuude eest ülekanne. Sinnamaani on vaja kuidagi ära elada. Praegu on sihtasutuse juhatus arvamisel, et novembris õnnestub õpetajate palgad välja maksta, aga mis detsembris saab, see pole veel selge.

Teine riigi toetuse osa ehk tegevuskulutoetus aitab katta kooli muid kulusid: tugispetsialistid, köögipersonal, koristajad, küte, elekter, mööbel, arvutid jne. Seda toetust saab alles siis, kui kool on neli aastat iseseisvalt tegutsenud. Meie alustasime küll 2019. aastal ja oleme ka kõiksugused järelevalved läbinud, ent oleme seda teinud seni juriidiliselt Tartu luterliku Peetri kooli osana, mistõttu riigi silmis see aeg arvesse ei lähe. See toetus, mis meil praegu saamata jääb, on umbes 100 eurot õpilase kohta igas kuus. Oleme väga tänulikud neile headele inimestele, kes on leidnud võimaluse Jakobi kooli tegevust toetada kas ühekordsete või igakuiste püsiannetustega. Praegu on sihtasutusele annetustest laekunud keskeltläbi 1500 eurot kuus, kuid see pole toimetulekuks piisav. Olen rehkendanud, et kui leiduks 375 inimest (või ka kogudusi), kes igaüks annetaks kuus 23 või 24 eurot, siis saaksime oma esimese aasta majandamisega kenasti toime. See on paljudele kindlasti suur summa, kuid samas on kristliku hariduse tulevik minu arust ka väga tähtis asi. Kaalume võimalust, et järgmisel aastal suundub osa koolist Tallinna toomkooli osaks, et seeläbi riigi täielikku tuge saada.

Kas Jakobi kooliga seotud majanduslik kitsikus tähendab, et Põlva koguduse muud tegevused on tagaplaanil ja viimne kui sent läheb kooli?
Tegevuskulude osas oleme tõepoolest, nagu nimetatud, püüdnud võimalikult palju kokku hoida. Oleme kirikus remonti teinud muinsuskaitse rahaga, kus oli ka omaosalus. Kiriku lae saime tehtud, praegu käib ühe akna remont. Koguduse sisuline töö muidugi ikka toimub. On pühapäevakool, noorteõhtud, piiblitunnid, raamatuklubi, kirikukohvid, loomulikult jumalateenistused. Loodame peagi veel ka ühe noorte perede regulaarse kooskäimise toimima saada. Kogudus on päris aktiivne. Tõsi on küll see, et raha, mis muidu oleks koguduse eelarvest tegevuseks ja palkade tõstmiseks läinud, ei saa kasutada.

Kui Jakobi kooli 2019 asutasime koos tartlastega, siis ei võtnud me kolm aastat koolilt üüri ja investeerisime koguduse reservraha teadmisega, et 3-4 aastaga saab koolile hoo sisse ja siis on koolil võimalik kogudusele ka üüri maksta. Nüüd algas aga nelja-aastane periood jälle otsast peale ja meie reservid on üsna otsas – eks see teeb mõned asjad pisut keeruliseks ikka. Samas olen kindel ka selles, et see on Jumala töö ja küllap ta oskab ka hoolt kanda vajalike vahendite leidumise eest. Olen veendunud, et kes teisi kastab, saab ka ise kastetud, ja kes heast südamest annetab, ei jää ka ise ilma.

Põlva Jakobi kool
Rajas EELK Põlva kogudus koostöös kohaliku kogukonnaga
Kooli nimi viitab Põlva kandist pärit kiriku- ja kooliõpetajale ning rahvavalgustajale Jakob Hurdale
Aastatel 2019–2023 oli Tartu luterliku Peetri kooli õppekoht
Iseseisvus 1. juulil 2023
Koolipidaja: Põlva Jakobi Kooli Sihtasutus
SA juhatus: Elar Edesi (esimees), liikmed Kätlin Kõiv, Rane Viks
SA nõukogu: Toomas Nigola (esimees), liikmed Üllar Salumets (kirikuvalitsuse poolt nimetatud), Aare Lepaste, Andres Lehestik, Anar Ruubel, Maren Jaakmees, Ave Mustimets, Mart Peets
Direktor Tiia Viilu
Asub Põlvas, Kesk 11, ajaloolises kirikumõisa hoones
Hetkel kuus klassi (1.–6.)
Kool kasvab põhikooliks: igal aastal lisandub klass
Kooli õppekavas on usuõpetus
2021. aastast tegutseb Jakobi kooli juures lasteaiarühm
Võimalus toetada: EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus
LHV Pank EE877700771001473774
Selgitus: Koolitöö toetuseks

Galerii fotod on tehtud 13. juunil Põlva Jakobi kooli lõpuaktusel. Kätlin Liimets

Kätlin Liimets