Veebruar 1926

Tallinna Konservatooriumi oreliklass, mis
juba kaks noort organisti (Juhan Jürme ja Peeter Laja) ellu oli saatnud, oli
siiani pidanud läbi ajama ilma oma harjutusorelita. Harjutamas käidi Estonia
kontsertorelil. Muidugi oldi seal «vabadikuseisuses», kus tuli arvestada
Estonia seltsi juhatuse ettekirjutuste ja harjutusaegadega.

Õppuritele oma orel

Läinud aastal, s.o  aastal 1925, tuli meie muusikakõrgkoolile
appi Helikunsti Sihtkapital, kust õnnestus saada oreli ehitamiseks 700 000
marka, ja haridusminister H. B. Rahamägi, kelle kaudu saadi veel 100 000 mrk.
Töö anti tuntud orelimeistri Terkmanni kätte, kes selle veebruari algul 1926
lõpetas.

Esialgu oli orelil 14 registrit, hiljem
taheti viia see arv 35ni. Sellele arvule vastavalt oli ehitatud ka mängupult,
mis osteti Tartu Ülikooli kirikult. Asjatundjad, kelleks olid August Topman ja
Artur Kapp, tunnistasid uue oreli vastuvõetuks ja organistide koolitamine
Tallinna Konservatooriumis võis jätkuda suuremas tempos kui seni.

Tartu Ülikooli kirik omakorda oli riigivanema
käsutada olevatest summadest saanud pool miljonit marka, mis koos teiste
summadega võimaldas oma uue oreli muretsemisele asuda. Viimane oli nüüd valmis
saanud ja selle ülespanek parajasti käsil. Kui kõik korda läheb, loodeti orel
kevadel pidulikult sisse õnnistada.

Kooriliikumine varjusurmast välja   

Konstantin Türnpu eestvõttel oli
aastavahetusel 1921–1922 asutatud Eesti Lauljate Liit, mis oma ülesandeks oli
seadnud elustada meie kooriliikumist ja tuua see  I maailmasõja varjusurmast välja. Lühikese
ajaga kasvas registreeritud kooride arv 500ni ja see arv kasvas üha.

Nende hulgas oli ka kirikukoore, kes ei
tahtnud piirduda ainult pühakoja seinte vahel laulmisega, vaid soov oli ka
laiemalt meie muusikaelus kaasa teha, näiteks osaleda laulupidudel. Veebruaris
sai meie kirikukooridest Lauljate Liidu liikmeks Kuusalu koguduse lauluselts
Kirikukoor.

Kuid oli ka ebameeldivusi – oma otsusega
23. veebruarist arvas Lauljate Liit oma ridadest liikmemaksu tähtajaks
mittetasumise tõttu välja Tallinna Püha Vaimu Koguduse Muusika ja Laulu Seltsi.

Sõjakäik köstri vastu

Kuid ebameeldivusi oli veelgi. Tartu Maarja
kogudus kääris. Äsja oli sealne köster P. Ilves kirikumuusika paremaks
edendamiseks asutanud lauluseltsi ja muusikategemine paistis Maarjas edenevat
jõudsasti. 3. veebruaril arutas konsistooriumi üldkogu aga õpetaja R. Funcke ja
sama koguduse köstri P. Ilvese kohta tehtud kaebusi.

Millegipärast oli eriti suur pahameel
tekkinud köstri vastu, mistõttu koguduse täiskogu otsuse kohaselt esines
eestseisus konsistooriumis köster Ilvese tagandamise palvega.

Milles pahameel seisnes, konsistoorium ei
avaldanud. Kaebustes ettetoodud põhjendused leiti aga aluseta olevat ja  taotlus jäi tähelepanuta. Samuti leiti olevat
põhjendamata kaebused õpetaja Funcke vastu. Kogudus aga ei jätnud jonni ja
otsustas – P. Ilvesest lahtisaamiseks köstri ametikoha sootuks kaotada.

Muide, sõjakäik köstrite vastu oli käimas
mujalgi.

Mati Märtin