85 aastat Mõisakülas kirikut

Maarja Magdaleena mälestuspäeval e madlipäeval, 22. juulil möödus 85 aastat Mõisaküla Maarja-Magdaleena kiriku pühitsemisest.

Aastapäeva tähistati päev varem. Külalisedki saabusid Maarja-Magdaleena kirikust Raplast. Juba hulk aega tagasi sai kokku lepitud, et Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk jutlustab meie pidupäeval ning koguduse koor sisustab jumalateenistust lauludega. Aga Rapla kogudus korraldas ühtaegu ekskursiooni, kogudes kokku suure bussitäie rahvast. Nii täitsid külalised suure osa Mõisaküla pidupäeva kirikust.

Kiriku altarimaalist
Ühtaegu oli apostlite pühapäev. Mõisaküla kiriku altarimaalil (1936) on kujutatud just Jeesuse tuntuimat jüngrit ja apostlit Peetrust. Maali autor on Richard Kivit ning pealkiri „Jeesus päästab Peetruse“ või „Päästa mind, Issand“. Siin kujutatakse evangeeliumi lugu, kus Peetrus proovib vee peal kõndida, aga hakkab siiski vajuma ning Jeesuse käsi peab tema päästma. Altarimaal ning ka tornirist on ainsad, mis suudeti päästa 1983. aasta 30. aprilli tulekahjust. Ning nüüd, just enne aastapäeva saabus maal värskeilmelisena restaureerimiselt.
Pidupäeva jumalateenistusel kõnelesime päevaevangeeliumi põhjal Peetruse ja esimeste jüngrite kutsumisest Jeesust järgima ning sellest, kuidas seeläbi Jeesus päästab oma töötegijaid, oma teenijaid kui ka oma teenijate kaudu Tema evangeeliumi kuulajaid ning vastuvõtjaid.

Teenistus on järelevaadatav
Rapla koguduse koori juhatab Kaia Väljamäe. Koorilauljate staažikad ja kogenud hääled soojendasid aastapäeva kirikuliste südameid. Muusika ning sõnum läks meile sügavale hinge. Koguduse juhatuse esimees Raivo Erm ja koguduse käsitööringi juht Inge Sepp kinkisid meile omavalmistatud vaiba.
Lisaks Rapla rahvale tulid aastapäevale armsad naabrid Saardest eesotsas õpetaja Arvet Ollinoga. Tema on esmane asendaja kohaliku õpetaja äraolekul ning üsna tihti võtab ta kaasa oma koguduse esinduse. Ka tulid aastapäevale Mõisaküla nelipühi koguduse esindajad, kelle hingekarjane pidi paraku samal päeval oma ema ära saatma.
Aastapäeva jumalateenistusel viibis kauaaegne Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, kes pärast haldusreformi esindab Mulgi vallavalitsust kohapeal. Tervitusi saatis meile Soome Nurmijärvi sõpruskogudus, kelle vaimulikud ja esindajad külastavad meid peaaegu igal kevadel ning kelle panus meie kiriku valmimisel on väga suur. Aastapäeva jumalateenistuse salvestas videole kohalik kroonik Uno Tisler, kelle salvestatud videod on avaldatud Youtube’is pealkirjaga „Mõisaküla EELK 85“. Nii võivad kõik huvilised kogu jumalateenistusest internetis osa saada.

Kiriku ajaloost
Mõisaküla koguduse asutamine otsustati 1926. a, kiriku ehitamist hakati planeerima paar aastat hiljem. Kiriku projekteerijaks kutsuti arhitekt Alar Kotli. Kuna sama arhitekt on projekteerinud Tallinna laululava, siis mulgid saavad tema akustikaplaneerimise võimeid imetleda just nimelt Mõisaküla kirikus, mis meelitab muusikuid kontserte andma.
Kiriku nurgakivi pühitses 14. mail 1933 ning kiriku 22. juulil 1934 piiskop Hugo Bernhard Rahamägi. 25. augustil 1935 on kirikut teist kordagi pühitsetud, pühitsejaks Viljandi praost Steinberg.
Kirik põles maha 30. aprillil 1983 süütamise tagajärjel. Pühakoda hakati taastama 1995. a. Jumalateenistusi saadi pidada käärkambris alates 2000. aastast. 2010. aasta advendiajal toimusid esimesed kontserdid suures kirikus, koguduse pidev tegevus suures kirikus on kestnud aga umbes viis aastat. Kiriku taastamine on toimunud PRIA toetuste najal.
Kuna kiriku pühitsemine toimus madlipäeval, siis on kirik saanud vastava pühaku nime. Aga Jumal on leidnud ka samal päeval sündinud Kunnar Kerese, et kutsuda ta koguduse juhatuse esimeheks. Aktiivne mees on ustavalt juhtinud kiriku taastamist ning koguduse majandamist ja korrashoidu. Samas oskab ta leida meeskonda ja kaastöölisi, kes oma pühakojast hoolivad. Kevaditi ja sügiseti kogutakse kokku üle 20 talgulise, et kogu maa-ala puhtaks riisuda.
Arvo Lasting,
koguduse hooldajaõpetaja