Mida teati, arvati ja usuti Piibli-aegses maailmas seksuaalsuse kohta? 8. osa

7. Meestevahelised suhted: mitte „homoseksuaalsus“ tänapäevases mõttes

Üks keerulisemaid teemasid on meestevaheline seksuaalsus. Tänapäeva mõisted „heteroseksuaalne“, „homoseksuaalne“ ja „biseksuaalne“ kirjeldavad inimese seksuaalset identiteeti või püsivat orientatsiooni. Piibli-aegses maailmas sellist kategooriasüsteemi ei olnud. Piiblis on vaid vähesed tekstid, mida tavaliselt seostatakse meestevahelise seksuaalsusega: 1Ms 19; Km 19; 3Ms 18:22; 3Ms 20:13; Rm 1:26–27; 1Kr 6:9–10 ja 1Tm 1:8–10. See näitab, et teema on Piibli tervikteoloogias marginaalne ja allutatud laiematele küsimustele: pühadus, ebajumalateenistus, vägivald, külalislahkus, kogukonna kord ja inimese vastutus Jumala ees.

Samal ajal tuleb rõhutada, et meestevaheliste suhete tekstid moodustavad Piibli seksuaalsust puudutavast materjalist väikese osa. Palju suurem hulk piiblitekste tegeleb mehe ja naise suhtega: abielu, viljakuse, abielurikkumise, lahutuse, neitsilikkuse, prostitutsiooni, intsesti, vägistamise, leseseisuse ja perekonna jätkumisega. Seetõttu ei ole Piibli seksuaaleetika lihtne vastandus põhimõttel „heteroseksuaalne hea, homoseksuaalne halb“. Piibel kritiseerib väga teravalt ka heteroseksuaalset vägivalda, abielurikkumist, iha, võimu kuritarvitamist, intsesti ja prostitutsiooni.

7.1. Soodom ja Gibea

1Ms 19 ja Km 19 on tekstid, mida on sageli kasutatud meestevahelise seksuaalsuse hukkamõistmiseks. Mõlemas loos nõuab linna meeste jõuk, et neile antaks välja külalised. 1Ms 19:5 kasutatakse verbi „tundma“, mis võib mõnes kontekstis tähendada seksuaalset läbikäimist. Km 19 teeb vägivaldse kavatsuse veel selgemaks, sest lugu lõpeb liignaise vägistamise ja surmaga.

Nende lugude keskmes ei ole kahe mehe seksuaalsuhe, vaid vägivald, külalislahkuse rikkumine, alandamine ja linna moraalne lagunemine. Meestevahelise vägistamise ähvardus tähendaks vaba mehe alandamist passiivsesse, „naiselikuks“ peetud positsiooni. Hilisem Soodoma-traditsioon Piiblis ei keskendu alati seksuaalsusele: Hs 16:49 nimetab Soodoma pattudena uhkust, küllust, hooletust ja vaeste aitamata jätmist.

7.2. Pühadusseadus ja piiride antropoloogia

3Ms 18:22 ja 20:13 kuuluvad Pühadusseaduse koosseisu. Need paiknevad loeteludes, kus keelatakse intsest, abielurikkumine, seksuaalvahekord menstruatsiooni ajal, loomapilastus ja mehe magamine mehega. 3Ms 18 ja 20 ei käsitle „homoseksuaalsust”, vaid piire. Seal eristatakse Iisraeli Egiptusest ja Kaananist, puhast rüvedast, oma võõrast, inimest loomast, lubatud sugulust keelatust.

Antropoloogiliselt on see maailma korrastamise süsteem. Intsest rikub suguluse piiri; loomapilastus rikub inimese ja looma piiri; Moolokile ohverdamine rikub Jahvele kuulumise piiri; mehe magamine mehega rikub teksti loogika järgi soorollide ja sigitava korra piire. See ei ole sama küsimus, mida kerkib esile tänapäevase arutelu puhul kahe täiskasvanud ja võrdse samast soost inimese seksuaalsuhte puhul, mis põhineb vabatahtlikkusel, armastusel ja soovil püsivuse järgi.

7.3. Taavet ja Joonatan

Piiblis leidub ka meestevahelisest sügavast kiindumusest ja armastusest rääkivaid tekste. Taaveti ja Joonatani lugu on neist tuntuim. 1Sm 18:1 ütleb, et Joonatani hing seoti Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu iseennast. 2Sm 1:26 ütleb Taavet Joonatani leinates: „Sinu armastus oli mulle imelisem kui naiste armastus.“ Seda lugu ei tohi anakronistlikult nimetada lihtsalt „homoseksuaalseks suhteks“, sest tekst ei kirjelda seksuaalakti ega orientatsiooni. Kuid see näitab, et meestevahelist lojaalsust, sõprust ja armastust võidi väljendada vägagi „erootilises keeles”.

Sarnaseid tugevaid meestevahelisi sidemeid leidub ka mujal Vana-Lähis-Ida ja antiikkirjanduses. Gilgameši ja Enkidu suhe „Gilgameši” eeposes kujundab Gilgameši elu ja leina. Achilleuse ja Patroklose suhe Homerose „Iliases” on eepose emotsionaalne keskpunkt: Patroklose surm muudab Achilleuse viha suuna ja käivitab sündmused, mis viivad Hektori surmani. Need lood ei tõenda automaatselt seksuaalsuhet, kuid näitavad, et meestevaheline armastus ja lojaalsus olid antiikkirjanduses tähtsad motiivid ning ei saa välistada, et sellel armastusel olid ka erootilised alatoonid.

7.4. Meestevahelised seksuaalsuhted Kreeka-Rooma maailmas

Kreeka kultuuris olid meestevahelised erootilised suhted tuntud ja mõnes vormis ka kultuuriliselt struktureeritud. Klassikalises Ateenas oli üks tuntud mudel vanema mehe ja noorema poisi või nooruki suhe, mida seostati kasvatuse, ilu, staatuse ja maskuliinsuse kujundamisega. Platoni „Pidusöögis” ja „Phaidroses” arutletakse meestevahelise armastuse üle filosoofilises ja erootilises keeles. Xenophoni „Pidusöök” käsitleb armastust ja enesevalitsust. Aristophanese komöödiates esineb meestevahelise seksuaalsuse üle nalju ja sotsiaalseid vihjeid.

Rooma maailmas ei olnud keskne küsimus partneri sugu tänapäevases mõttes, vaid staatus ja roll. Vaba Rooma mees pidi säilitama aktiivse ja domineeriva rolli. Ta võis oma maskuliinset au säilitada, kui partneriks oli ori, prostituut või madalama staatusega isik. Vaba kodaniku passiivne roll oli häbistav, sest see asetas ta naise, orja või alandatu positsiooni. Catulluse, Martialise ja Juvenalise tekstides on seksuaalne aktiivsus ja passiivsus sageli solvangu, häbi ja maskuliinsuse keeleks. Neid tekste ei saa lugeda tänapäevaste arusaamade valguses.

7.5. Paulus ja pahede kataloogid

Rm 1:18–32 kirjeldab paganate olukorda: nad on vahetanud Looja loodu vastu ja Jumal on nad „andnud üle“ häbiväärsetele kirgedele. Seksuaalne korratus on Pauluse argumendis ebajumalateenistuse tagajärg või märk, mitte iseseisev peateema. Rm 1 tuleb lugeda koos Rm 2-ga, kus Paulus pöördub kohtumõistja vastu: ka see, kes teisi hukka mõistab, on süüdi. Tekst ei arutle homoseksuaalse orientatsiooni üle, vaid kasutab seksuaalse „loomuvastasuse“ motiivi juutlikus paganluse kriitika kontekstis.

1Kr 6:9–10 ja 1Tm 1:8–10 sisaldavad mõisteid malakoi ja arsenokoitai. Neid ei ole täpne tõlkida lihtsalt „homoseksuaalideks“. Malakoi tähendab sõna-sõnalt „pehmed“ ja võib tähistada ebamehelikuks peetud või passiivset seksuaalset rolli täitvaid mehi. Arsenokoitai on tõenäoliselt seotud 3Ms 18:22 ja 20:13 kreekakeelse sõnastusega ning osutab meestega seksuaalvahekorras olevatele meestele. Need tekstid räägivad tegudest ja rollidest, mitte tänapäevasest seksuaalsest identiteedist.

Jaan Lahe

(Järgneb.)