Muinsuskaitseamet tähistab ehitusmälestisi

18. aprillil rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga alanud muinsuskaitsekuu raames alustati Eesti kultuuripärandi märkimist erilaadse tähisega.
Esimene mälestise tähis avati pidulikult 2. mail Tallinna Piiskoplikul Toomkirikul.
Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja Riin Alatalu selgitas, et tähis on ümmargune hõbedane metallisulamist ketas läbimõõduga 20 cm. «Kettal on muuseume ja kultuurimälestisi tähistav ruunimärk ja kiri «Kultuurimälestis. National monument». Lisaks on igale tähisele sisse löödud antud objekti number, millega ta on arvel riiklikus kultuurimälestiste registris.»
Riin Alatalu nendib, et kuigi muinsuskaitseseadusest tulenevalt lasub neil mälestiste tähistamise kohustus, võttis tegudeni jõudmine aega 10 aastat. Sel aastal loodetakse paigaldada mõnisada tähist. Ligi 6000 ehitusmälestisele tähise paigaldamine võtab aega mitu aastat.
Toomkiriku järel on tähised saanud Vastseliina linnus, Padise klooster, «Säde» seltsihoone Valgas ja Mooste mõisa peahoone. Täna kinnitatakse tähis Ridala kirikule Läänemaal.
Veskid jäid välja
Riin Alatalu sõnul valiti esimesed tähise saavad hooned välja koos maakonnainspektorite ja kohalike omavalitsustega. Igas maakonnas on välja valitud üks mälestis paljude väärikate seast. «Esimeste tähiste piduliku paigaldamise eesmärk oli tõmmata tähelepanu muinsuskaitsele, aga ka esile tuua Eesti kultuuripärandi eriilmelisus,» selgitas Riin Alatalu, kel on kahju, et palju objekte on nimekirjast välja jäänud. «Näiteks ei ole selles valikus ühtegi veskit,» tõi ta näite.
Objektide valikul lähtuti sellest, et nimekiri oleks kirju ja annaks ülevaate kaitstavatest objektidest (kirikud, mõisad, linnused, linnamajad, talud, väravad jne). Ühtlasi üritab muinsuskaitseamet tunnustada kohalike omavalitsuste initsiatiivi korrastada objekti.
Viljandimaal on välja valitud Tätta talu, Järvamaal Albu mõisahoone, Jõgevamaal Laiuse linnus, Tartumaal Alatskivi loss, Pärnus Tallinna värav, Hiiumaal Suursadama ait, Rakveres elamu Tallinna tänav 5.
Maakonnakeskuse vanim hoone
Tähise saavad veel Saaremaalt Pöide kirik ja Ida-Virumaalt Narva kirik ning Rapla maakonnast Rapla pastoraat. Riin Alatalu selgitas, et neid peeti oma maakonnas olulisteks objektideks ja lisas: «Muinsuskaitseamet on aastate jooksul eraldanud väga palju raha just kirikute korrastamiseks.»
Rapla pastoraadi korrastamiseks saadi riigilt 1,3 miljonit krooni. Koguduse õpetaja Mihkel Kuke sõnul on 18. sajandi II pooles ehitatud pastoraat arvatavalt Rapla vanim maja. 1776. aastal maja põles, selle tagajärjel läksid kaduma arhiivid. Kui maja uuesti üles ehitati, siis võib selle alusmüüre pidada ehk varasemasse sajandisse kuuluvaks.
Enne kogudusele tagastamist asus majas viimati trükikoda. Tasapisi on hoonet korrastatud, selle aasta veebruarist on tehtud suuremahulisi töid. Maja sai uue plekk-katuse, laepealne soojustati, taastatud on suur saal ja kõrvalruumid ning vana sissekäik. Kui raha peaks juurde saama, mõeldakse välja ehitada II korrus.
Mööduja, peatu
Kuigi muinsuskaitsekuu lõpeb 18. mail, muuseumipäeval, ei lõpe tähiste paigaldamine ajalooliselt olulistele hoonetele. Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul on Eestile ajalooliselt oluliste hoonete ja teiste mälestiste tähistamine oluline, et ka juhuslikud möödakäijad oskaksid neile rohkem tähelepanu pöörata. «See on osa meie ajaloo ja kultuuri väärtustamisest,» lisas kultuuriminister.
Muinsuskaitseametil seisab ees mahukas ülesanne paigaldada tähised kõigile Eesti mälestistele olenemata nende funktsioonist või omandivormist. Tulevikus on plaanis lisaks tähistele paigaldada infotahvlid, mis selgitaksid möödujaile, milles seisneb iga konkreetse mälestise kultuuriline ja ajalooline väärtus.
Sirje Semm