Usueeskujud: reformatsiooni naised
/ Autor: Markus Paide / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number: 4. november 2026 Nr 40 digileht /
Kui küsida eesti kristlaselt, keda ta reformatsioonist teab, on vastus enamasti üks ja sama: Luther. Sellega asi tavaliselt piirdubki. Vaid harva tulevad jutuks ka Melanchthon või Lutheri abikaasa Katharina von Bora, nemadki pigem kõrvaltegelastena suure reformaatori varjus.
Reformatsioon ei olnud siiski üksnes kuulsate meeste ja professorite vaidlus, mida võimendas trükipress. See oli liikumine, milles tuhanded tavalised kristlased avasid Pühakirja ja leidsid sealt evangeeliumi: patune mõistetakse õigeks armust, usu läbi, üksnes Kristuse pärast. Nende jaoks ei olnud need õpetused pelgalt teesid paberil. Need tähendasid kristliku usu väljaelamist: Pühakirja lugemist, Kristusele lootmist, oma kutsumuse täitmist, kannatusi ja, kui usk seda nõudis, märtrisurma.
Järgnevalt tutvume seitsme reformatsiooniaja naisega Euroopa eri paigust. Nad uskusid Jumala Sõna ja jäid sellele ustavaks isegi siis, kui see midagi maksma läks. Ajalugu saab meid õpetada ainult sel juhul, kui oleme valmis minema ajas tagasi ja kuulama, mida toonased inimesed ise ütlesid, selle asemel et lugeda nende sõnadesse oma tänapäevaseid arvamusi, veendumusi ja oletusi. Astugem siis 500 aastat tagasi reformatsiooniaja teravasse poleemikasse, kus Pühakirja eest seistes võis kaotada kodu, tervise või elu.
