Piiskoplik nõukogu vaagis Agenda küsimust

/ Autor: / Rubriik: Aktuaalne, Uudised / Number:  /

Järgmisel nädalal toimuva EELK Kirikukogu eel kogunes piiskoplik nõukogu 17. novembril konsistooriumi ruumes, et käsitleda küsimust, kas ja millistel tingimustel lubada jätkuvalt kasutada Agendat liturgia alusena.  

Piiskoplik nõukogu kirikuvalitsuse nõupidamissaalis. Foto: Toomas Nigola

Sisendi koosolekuks andis piiskopliku nõukogu liikmetest kolme praosti, ühe praosti kohusetäitja ja mõnede teiste vaimulike esitatud eelnõu ühtlustatud jumalateenistuse korrale ülemineku peatamiseks.

„See pöördumine esitati küll kirikukogule, kuid kuna kirikukogu pädevuses ei ole piiskopliku nõukogu otsuste muutmine, arutab seda sama organ, mille otsuste tühistamist soovitakse,“ selgitas protseduurilist tagamaad assessor Toomas Nigola.

„Piiskopliku nõukogu tänane arutelu oli põhjalik, avameelne ja väga heas koostöövaimus,“ kinnitas Eesti Kirikule antud usutluses vahetult pärast nõupidamise lõppemist liturgia valdkonna eest vastutav piiskop Marko Tiitus. Tema sõnul arutati, kuidas on kujunenud ühtlustatud peajumalateenistuse korrale üleminek.

Piiskop Tiituse sõnul on tänaseks EELK ligikaudu 170 kogudusest umbes 140 läinud üle ühtlustatud jumalateenistuskorrale. Konsistooriumi otsusega on üheteistkümnele kogudusele antud üleminekuaeg ja sel ajal on võimalus pidada jumalateenistusi senise Agenda korra järgi. Veel üheteistkümne koguduse puhul selgitatakse asjaolusid ja peetakse läbirääkimisi üleminekuaja vajalikkuse üle.

„Aruteludes on kõlanud ka mure, et ühtlustatud jumalateenistuskorrale üleminek tähendab Agenda kasutamise keelustamist,“ märkis piiskop ja lisas, et see oletus ei vasta aga tõele.

„Esiteks võimaldab ühtlustatud jumalateenistuskord jätkata Agenda-pärase jumalateenistusega, tehes senises peajumalateenistuse korras mõned muudatused ja täiendused. Seega ei tähenda ühtlustatud korrale üleminek senise liturgilise traditsiooni hülgamist.

Teiseks on piiskoplik nõukogu ja konsistoorium oma suviste otsustega võtnud selge seisukoha, et üleminek ei saa toimuda survestades ega kiirustades. Kui koguduse olukord seda nõuab, on võimalik valida rahulikum tempo ja minna ühtlustatud korrale üle pikema aja jooksul, jätkates üleminekuajal jumalateenistuste pidamist senise Agenda korra järgi,“ täpsustas piiskop Tiitus.

Kõigile taotluse esitanud kogudustele on konsistoorium üleminekuaja võimaldanud ja põhjendatud vajaduse korral on seda võimalik veel pikendada.

„Meie ühine eesmärk on, et EELK koguduste jumalateenistuselu toetuks ühisele liturgilisele korrale, mis väärtustab meie kiriku traditsiooni, võimaldab erinevaid liturgilisi väljendusviise ning aitab kaasa koguduste ühtsusele,“ toonitab piiskop.

Ühtegi ettepanekut koosolekul hääletusele ei pandud. Nõukogu otsustas aga, et konsistooriumile jääb jätkuvalt võimalus anda soovi avaldanud kogudustele aega Agenda kasutamiseks enne ühtlustatud korrale üleminekut. Mingit tähtaega sealjuures ei kehtestatud.

Eesti Kirik