LAULU LUGU – Kantud koju Isa süles

Neljanda paastuaja nädala laul on meie kirikukalendri soovituse järgi Ühte asja ihkan üle kõige (KLPR 80). Selle laulu teksti sündimise aeg on päris täpselt ära märgitud – 23. aprill 1823. a. Sõnade autor Albert Knapp andis 1837. aastal välja väga ulatusliku kirikulaulude antoloogia pealkirjaga «Evangelischer Liederschatz für Kirche, Schule und Haus», milles oli 3590 lauluteksti väga erinevatest kristlikest sajanditest, valdavalt siiski 18. sajandist.
Agar redigeerija
Kui 1865. aastal ilmus Stuttgardis Albert Knappi poja Josephi toimetatuna selle laulukogumiku kolmas parandatud väljaanne, oli selles Albert Knappi nime all 205 laulu. Nagu näitab Saksa kirikute praegune lauluraamat Evangelisches Gesangbuch (1994), on Albert Knapp mitmelgi puhul toiminud olemasolevate kirikulaulude redigeerijana ja ümbertöötajana. Viiest tema nime all esitatud laulust vaid kaks kuuluvad Knappi originaalloomingusse; meie vaadeldavat laulu seal enam ei leidugi.
Albert Knapp sündis 25. juulil 1798 Tübingenis sealse ülemõigusnõuniku vanima pojana. Aastail 1816-1820 õppis Tübingenis teoloogiat ning oli seejärel mitmel pool vaimulikul tööl, alates aastast 1836 Stuttgardis, kus 1845. aastal sai hingekarjase ameti Stuttgardi Püha Leonhardi koguduses. Tema aktiivne tegevus hümnoloogia vallas tõi kaasa mitu uurimust ja laulukogumikke ning avaldas tugevat mõju Saksamaa 19. sajandi lauluraamatutele. Albert Knapp suri Stuttgardis 18. juunil 1864. aastal.
Papa Jannsen
Eestimaal oli 19. sajandil suureks vaimulike laulude tõlkijaks, kogujaks ja kirjastajaks Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), kes püüdis pakkuda eestikeelset lauluvara kolmeköitelise lauliku Sioni-Laulo-Kannel kaudu, milles ilmus ühtekokku 1003 laulu. Selle tohutu massi värsside kohta ütleb Postipapa ise, et «targemad wöiwad neist kül möndasuggust laitust leida, agga paljas laitminne ei te veel asja parremaks».
Selles samas Sioni-Laulo-Kandle kolmandas jaos, mis 1860. aastal ilmus, on nr 697 all laul Üht’ on tarwis, ühte ülle keige. Jannsenil ei ole olnud tava märkida allikaid. Siiski ei ole kahtlust, et tegemist on Albert Knappi laulu «Eines Wünsch’ ich mir vor allem Andern» tõlkega, ja seda juba autori elupäevil.
Uue Lauluraamatu jaoks tegi Jaan Bergmann uue tõlke, kusjuures mõnigi rida jäi üsna sõnasõnalt samaks. Suure luuletaja hoogsad riimid tulid kindlasti paremini välja kui papa Jannseni püüdlikud värsid, kus ta hoolsasti algteksti jälgis. Siiski peab tõdema, et vähemalt viimase salmi lõppu tuleb Jannseni tõlkes kiita nii selguse kui ladususe poolest. Praeguses kirjaviisis kõlaks see nii: Sinuga kõik risti, rõõmu tunda, Sinuga siin elada ja surra Olgu minu ainus nõu, Minu õnn ja sinu au.
Armastatud viis
Laulu viisi kohta ei ole palju muud teada, kui et see on pärit vennastekoguduse lauluvarast ning vähemalt aastal 1735 juba olemas. See ilus ja väga meloodiarikas lauluviis ei ole iseenesest kerge, kuid väga ökonoomne oma jätkuvate kordamistega. Ka on see olnud tänuväärseks materjaliks harmoniseerijaile.
Kuigi nii Uus Lauluraamat kui ka Kiriku Laulu- ja Palveraamat märgib selle viisi ära nimiviisina, on Punscheli noodiraamatus (P. lisa 31) esitatud nimiviisiks vennastekoguduse lauluraamatust Gesangbuch der Evangelischen Brüdergemeine pärinev «Herr und Ältster deiner Kreutzgemeine», mida tolles samas lauluraamatus on kasutatud koguni 26 (!) erineva teksti puhul. Nii armastatud oli viis 18. ja 19. sajandi Saksamaa kirikulaulikute seas!
Igatahes peab taas tõdema, et laulu Ühte asja ihkan üle kõige näol on taas tegemist lauluga, mida ei tunta Soome lauluraamatus ja mida ei ole enam Saksa lauluraamatus, kuid mis meil kuulub kindlana Kristuse kannatamisaja põhilauluvarasse ning oma jõulise muusika ja tekstiga hoiab alal ja kinnitab usujulgust.
Jaak Salumäe