LAULU LUGU – Tõotused on täitunud

Uuest Lauluraamatust me alajaotust «Küünlapäev» ei leia. Nimetuse all «Vähemate pühade laulud» on seal ära toodud kolm rubriiki: Maaria päevaks, Jaani päevaks ja Mihkli päevaks. Soome 1986. aasta Virsikirjas on kuuelaululine osa «Küünlapäev ja maarjapäev». Kiriku laulu- ja palveraamatus on ilmumisaja laulude järel kaks küünlapäeva laulu ning paastuaja ja palmipuudepüha laulude vahel kolm maarjapäeva laulu.
Küünlapäeva laul Täna on see päev, mil Maarja lapse pühakotta tõi (KLPR 62) on inspireeritud Luuka evangeeliumis (2:22-35) esitatud loost, kui Jeesuse vanemad oma lapsega Jeruusalemma templisse tulevad, et seadust täites ettenähtud ohver tuua. Vana vaga Siimeon võtab Jeesus-lapse sülle ja puhkeb Jumalat ülistama (Nunc dimittis).
Mitmekülgne Hymander
Vaadeldav laul ilmus 1876. aastal ajakirjas Sanansaattaja ja võeti Soome 1938. aasta lauluraamatusse ning sealt edasi praegusessegi. Selle originaalis 7salmilise laulu autoriks on Johannes Hymander, kes sündis 1803. aasta 1. jaanuaril soome talupoja peres ning kuni 16. eluaastani tegi maatööd. Alles siis pääses õppima. Andeka ja tööka õppurina edenes ta väga jõudsalt.
1827. aastal ordineeriti ta kirikuõpetajaks ning kuni 1871. aastani oli Hymander ametis mitmes koguduses. Lisaks tublile jutlustamisele oli ta aktiivne maaviljeluse ja karjakasvatuse edendaja, innukas laste õpetaja ning tal oli tolle aja pastori kohta harukordne harrastus – ta tegeles spordiga.
Oma pika elutee lõpuaastail sai ta tugevaid mõjutusi tolleks ajaks Soome jõudnud baptismiliikumisest, mistõttu ta 1871. aastal palus end vabastada vaimuliku ametist.
Ta lahkus luteri kiriku teenistusest ja laskis ennast järgmisel aastal Stockholmis ristida baptistikoguduse liikmeks. Oma elu lõpuaastad veetis ta Parikkalas, kus ta 1867-71 oli kirikuõpetaja.
Johannes Hymander suri 16. detsembril 1877. aastal. Oma lastele pärandas ta armastuse jumalasõna vastu ning märkimisväärse muusikaande. Tema vanem poeg Johan August Gottlieb Hymander oli aastaid Helsingi Nikolai kiriku (praegune toomkirik) organist.
Laulu viisiks on meil Kiriku laulu- ja palveraamatus kasutusel suhteliselt rohkesti tarvitatav viis (kuuel korral) Jumal maa ja taeva Looja, mille looja Heinrich Albert (1604-1651) sai muusikaõpetust Heinrich Schützilt ja seejärel õppis Leipzigis, Königsbergis ning Varssavis; alates aastast 1630 oli Königsbergi toomkiriku organist.
Virsikirja on jäänud Kokemäelt pärineva üsna kurvameelse viisi juurde, kuid pakkunud valikuvõimalusena üht Rootsi rühikat ja optimistlikku koraaliviisi, milline asjaolu meiegi lauluraamatukomisjoni valikut õigustab.
Kujundirikas tõlge
Eduard Salumäe (1919-1985) ladusaid ja lauldavaid tõlkeid on meie praeguses lauluraamatus viisteist, lisaks üks originaaltekst. Saksa ja soome keelest hakkas minu isa laule tõlkima 1960ndate aastate algul, et esmalt pakkuda uuemat lauluvara oma abikaasale, minu emale, kes kirikus sagedasti soololauluga kogudust rõõmustas, aga ka vend Mardile, kelle mehine esinemine tol ajal oli julgustuseks paljudele. Peagi said tõlgete valmimise põhjustajaiks lastelapsed ja Kuusalu kiriku altari ette kogunev perekoor.
1980ndate aastate alguses, kui lauluraamatukomisjon oli olemasolevad ja kättesaadavad laulud vastavatesse osadesse ära jaganud, selgus, et küünlapäevaks ei olegi rohkemat kui üks laul. Siis saigi Eduard Salumäed, kes vanade laulude redigeerimisel palju abiks oli, palutud leida üks ilus küünlapäeva laul ja nii tuli eesti keelde ja meie lauluraamatusse see kujundirikas ja rõõmuküllane laul, mis meidki jätkuvalt oma Päästja poole vaatama ja sirutuma õhutab.
Jaak Salumäe