Möödunud aasta parima keeleteo tunnustus tuli Jumalalaekale

Emakeelepäeval tunnistati parimaks keeleteoks eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.
Emakeele Seltsi juhatuse poolt 2010. aasta parima keeleteo konkursi lõppvooru esitatud kaheteistkümnest keeleteost valisid parima välja Eesti iseseisvusaegsed haridusministrid.
Peaauhinna vääriliseks tunnistati MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühma loodud eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele. Rühma juht on Janar Vaik ja liikmed Artur Räpp, Igor Markatšov ning Sandra Meigas.
Keel loob ühtsustunde
«Armastus ei lahuta, vaid ühendab, ja keel on üheks selle väljenduseks ka neile, kes reaalset maailmapilti ei näe. Sõna on tegu, sõnal on jõud, ja kui pime tahabki näha, ta näeb, ainult et teiste vahendite kaudu – see on tunnetus ja aistimine, mille poolest nägijad on vaesemad kui nemad,» ütles tänukõnes MTÜ Jumalalaegas juht Janar Vaik.
Inimesi, kes ei näe, äratab hommikuti meloodia ja kaunis naisehääl, mis ütleb eesti keeles kellaaega. Selle hääle omanik on Sandra, kes tuli aastate eest Eesti Pimedate Raamatukokku sooviga vabatahtlikuna ajalehti ette lugema hakata.
Sandra hääle on pimedate raamatukogu helistuudios salvestanud Igor, kes enam üldse ei näe. Ingliskeelsed sõnad on eesti keelde tõlkinud ja tooteprototüüpidel kontrollinud Artur – samuti nägemiseta mees. Abivahenditootjatega on suhelnud ja töö eestvedaja olnud Janar.
Mõte hakata tavaliselt inglise keeles rääkivaid pimedate tehnilisi abivahendeid eestikeelseks muutma tekkis õnneliku juhuste kokkusattumuse tulemusel. Ühel konverentsil sai Janar jutule Austria abivahendifirma omanikuga. Tema võttis abivahendite eestindamise mõtte kohe omaks. Mitme firma juhtidele on aga tulnud aastaid tõestada, et eesti keel abivahendites on vajalik.  
Kasutusel argipäeval
Praegu kõnelevad eesti keeles lisaks kellale vererõhumõõtja, glükomeeter, värvimääraja, kalkulaator, köögikaalud, saunakaal, mõõdulint ja akutester. Neid võib pidada lihtsamateks abivahenditeks. Keerukamate hulka kuuluvad heliraamatute kuulamisseadmed, diktofonid ning tavateksti skaneerimis- ja lugemisseade.
Missugused abivahendid lähiajal veel eestikeelse kõneväljundi saavad, on raske öelda. Abivahendite tootjad on ärisaladusele viidates kiivad oma tulevikuplaane avalikustama. Nii tuleb Jumalalaekal jälgida maailmas tehtavat ja iga uue, hääljuhendamisega abivahendi tootmise alustamisel kohe selle eestindamisega tegelema hakata.
Paul-Eerik Rummo ütles õnnitluses töörühmale, et kui poleks Jumalalaeka aktsiooni esile tõstetud, võiksime oma keelehoiuga pea peal käia, ja kui see keel ei leia argirakendust tänapäevastes ja tulevikutehnoloogiates, siis on kõigest muust vähe tolku.
Peaauhinna vastuvõtmisel tundis Janar Vaik, et tal on häbi, kuna Eestis on tegeldud küll arendusega, kuid ei ole loodud pimedatele inimestele kasutuskõlblikku kaasaegset eesti keele tekst-kõne süntesaatorit. Ta leidis, et riigil oleks õige see tellida.
Priit Kasepalu,
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Mis on Jumalalaegas?
Jumalalaegas tegeleb nii puuetega inimeste, kodutute, töötute kui ka kõigi teiste abivajajatega. Programmilised eesmärgid kajastuvad põhikirjas, mille kohaselt on mittetulundusühingu Jumalalaegas põhieesmärgiks Eestis elavate toimetulekuraskustes inimeste moraalne ja aineline abistamine, nende juhtimine Kristuse kui Lunastaja juurde apostliku usutunnistuse alusel.
Jumalalaeka all töötavad Silmalaegas, Oma Laegas, Abilaegas, Seek, Riidelaegas, Kirjastuslaegas, Reisilaegas ja Noortelaegas, kes eri projektide kaudu püüavad kaasinimesi toetada.
Jumalalaeka moodustab meeskond, juhatusse kuulub ka Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Gustav Peeter Piir.