Stockholmi eesti kogudusel uus õpetaja

Teoloogiadoktor Tiit Pädam (54) seati 7. oktoobril EELK Välis-Eesti piiskopkonna Rootsi praostkonna Stockholmi koguduse õpetajaks.

Pidulik jumalateenistus, millega lisaks uue õpetaja ametisse seadmisele tähistati ühtlasi Stockholmi eesti koguduse asutamise 70. aastapäeva, toimus Jakobi kirikus, pühakojas, kus siinsed eestlased läbi aastakümnete jumalateenistusteks on kogunenud.
Tiit Pädami seadis Stockholmi eesti koguduse õpetajaks peapiiskop Andres Põder, keda assisteerisid Rootsi praostkonna praost Ingo-Tiit Jaagu, kes oli seni koguduse õpetajaks, Göteborgi koguduse õpetaja Jaak-Peeter Reesalu ja kantsler Urmas Viilma. Teenistuse lõpus andsid peapiiskop ja kantsler üle EELK tunnustusmärgi praost Ingo-Tiit Jaagule. Pärast kiriklikku osa siirduti koguduse juhatuse kutsel pidulikule vastuvõtule Stockholmi Eesti Majja.

Uued töövõimalused
«Tahan teenida Stockholmi kogudust minule antud andidega kuni pensionile jäämiseni,» kinnitab Eesti Kirikule antud usutluses Tiit Pädam, kes siirdus Eestist Rootsi augusti lõpus ja alustas tööd eesti kogukonnas 1. septembrist. Küsimusele, miks ta valis Kodu-Eesti asemel Välis-Eesti piiskopkonda kuuluva koguduse, vastab Pädam: «Mina ei valinud, mind valiti. Stockholmi kogudus kutsus mind ja ma võtsin kutse tänuga vastu.»
Tiit Pädam langetas otsuse pärast ebaõnnestunud kandideerimist usuteaduse instituudi rektoriks ja eitavaid vastuseid soovile mitme Eesti, samuti Peterburi eesti koguduse teenimiseks. «Erinevatel põhjustel sain eitavad vastused. Varem olin end oma mõtetes ainult Eestis elamise ja EELKs teenimisega seostanud. Natuke aega pärast seda, kui olin Stockholmi koguduse kutsele jaatavalt vastanud, pakuti ühe koguduse teenimist ka Eestis,» nendib mees.
Enda sõnul tunneb Tiit Pädam Rootsi praostkonda veel vähe ja ka Stockholmi kogudust on ta hakanud alles nüüd tundma õppima, aga seninähtu on talle meeldiva mulje jätnud. Sel aastal 70. asutamisaastapäeva tähistanud Stockholmi koguduses näeb Pädam huvitavaid töövõimalusi, sest inimesed on toredad ja eestlaste kogukond Rootsis on väga mitmekülgne ning aktiivne.
«Mulle väga meeldib, et eestlased, nii aastakümneid siin elanud kui ka viimastel aastatel Rootsi kolinud, on siin loonud palju huviorganisatsioone ja osalevad aktiivselt nende töös. Peale kiriku tegutseb siin eesti kool, lasteaed ja palju kõiki eestlasi rahvuslikult ja kultuuriliselt ühendavaid organisatsioone,» selgitab Pädam.

Haridustee ja teaduskraad Rootsist
Kuigi Pädam on Rootsi praostkonnaga enne Stockholmi kogudusse tööle asumist vaid põgusalt tutvust teinud, on ta Rootsis kanda kinnitanud juba alates 1990ndatest, mil õppis EELK stipendiaadina Uppsala ülikoolis ja Johannelundi teoloogilises instituudis.
Hiljem, juba EELK usuteaduse instituudis töötades astus ta peapiiskop Jaan Kiiviti õhutusel Uppsala ülikooli doktorantuuri. «Õppisin seal, töötades Eestis, paljude aastate kestel osalise koormusega. Minu põhiline huvi oli võrdlev ja oikumeeniline eklesioloogia, s.o kirikuteadus. Lisaks õppisin ka muid, teoloogiast kõrvale jäävaid aineid,» selgitab Pädam, kes kaitses doktoridissertatsiooni eelmisel aastal.
«Doktoritöös võrdlesin kümne Porvoo osaduskonda kuuluva kiriku arusaamist diakoniametist, selle rollist ja suhtest kiriku ja ühiskonna institutsioonidega. Soovisin teada, kas diakoni ametikäsitlused on omavahel ühilduvad,» tutvustab Tiit Pädam lühidalt oma uurimust, milles jõuab järeldusele, et käsitlus diakoniametist on eri maade luterlikes kirikutes üsna erinev, säilitades põhiasjades siiski konsensuse.
Taani evangeelset luterlikku kirikut, kes allkirjastas Porvoo deklaratsiooni 2010. aastal, Pädami doktoritöö ei hõlma, ent selle kiriku temaatikaga tegeles ta doktoritööst hiljem publitseeritud teadusartiklis.
Lisaks õppimisele on Tiit Pädam tegelnud paljude aastate jooksul Uppsala ülikooli teoloogiateaduskonnas ka õpetamisega, mida plaanib vaimuliku ameti kõrvalt jätkata. Samuti ei kavatse ta loobuda uurimistööst Uppsala ülikooli juures tegutsevas rahvusvahelises uurimiskeskuses, kus peale teoloogide töötavad veel juristid, sotsioloogid ja teised spetsialistid ning mis keskendub religiooni ja ühiskonna kokkupuutepunktide uurimisele.
Liina Raudvassar