Kus suri laulu «Hoia, Jumal, Eestit» autor?
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Portreelood / Number: 6. veebruar 2013 Nr 6 /
Preester Vello Salo on võtnud südameasjaks uurida välja, kuidas lahkus Eestist Saksamaale pastor Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948, fotol) ja millisteks kujunesid tema viimased päevad paguluses.
«Tema elulugu ootab alles kirjutajat,» kinnitab preester Salo Raudkepist kõneldes. Salo hinnangul väärib mees, kes andis Maarjamaa rahvale sõnumi «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis», et me tema elukäigust rohkem teaksime. Nagu preester Salo kuulus ka Raudkepp Eesti Üliõpilaste Seltsi ning pühendas oma elutöö eesti rahva hüvanguks.
Peamist A. L. Raudkepi elukäigust me siiski teame. Ta sündis Ambla köstri perre 16. märtsil 1877, aga koolihariduse sai juba eesti asunduses Krimmis, kus sooritas ka keskkooli saksa keele õpetaja eksami. Tagasi kodumaal, asus õppima Tartu ülikooli (1909–1913), esmalt keeli, edasi teoloogiat.
Raudkepp ordineeriti 1914 Tartu Pauluse koguduse abiõpetajaks. Tundes kutsumust haridustööks, asus ta tööle usuõpetuse õpetajana Tartu Treffneri gümnaasiumis ja kommertskoolis ning palus ennast vabastada kirikutööst. Raudkepi elutööks kujunes aga direktoriamet 1919–1940 Tallinna Kaarli koguduse eragümnaasiumis. Raudkepp oli aktiivselt tegev ka poliitikas, olles Kristliku Rahvaerakonna asutajaid ning kuuludes riigikokku viies koosseisus.
«Kuidas ta 1944. a Saksamaale läks, kus olevat 1948. a surnud, ei ole aga teada,» nimetab Vello Salo. Samuti ei ole teada, kes või mis asjaoludel on muutnud laulu «Hoia, Jumal, Eestit» sõnu. Igatahes on originaalis sõnad «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis» nüüdseks asendunud sõnadega «Rahu, töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon».
Kellel on mingit lähemat teavet Aleksander Leopold Raudkepi viimaste eluaastate kohta, võib sellest teavitada kirikulehe toimetust, kust anname informatsiooni edasi preester Salole.
Liina Raudvassar
