Mis sõltub meist?

Neli aastat tagasi kõneles Tarmo Loodus Pärnus kristlikul juhtimiskonverentsil innustunult SWOT analüüsist kirikus. Enne seda oli EELK majandusnõukogu korraldanud asjatundjate kaasamisel mitu ajurünnakut, selgitamaks välja kiriku edasise majandusliku arengu prioriteedid. Arutelude käigus, mida Tarmo Loodus juhtis, seati paika kiriku missioon ja visioon, võimalikud arengusuunad ja kiriku struktuur.

Nii võiski Tarmo Loodus Pärnus öelda, et organisatsiooni toimimiseks vajab see eelkõige missiooni ja selle täitmiseks kindlat tegevuskava: «Kava, mille on loonud võimalikult paljud selle organisatsiooni liikmed.»

Kiriku missiooni on püütud seletada juba 1998. aastal, mil konsistoorium kiitis heaks dokumendi «Kiriku missioon ühiskonnas». Nimetatud dokument, mis redigeeritud kujul ilmus 2005. aastal, ütleb, et «kiriku esmane ülesanne ja kohustus on ühiskonna sakraalne ja moraalne teenimine». Samas viidatakse riigile, kes peab mõistma seda kiriku olulist ülesannet ja tagama selleks tingimused.

Mäletan nelja aasta taguste kiriku tegevuskavade arutelude üht enam kasutatud lauset, kus kirik ei looda riigile, vaid püüab ise teha kõik selleks, et  «hoida küünlad põlemas Eestimaa kirikutes».

Arutelud kandsid vilja ja 2004. aasta 19. oktoobril kinnitas piiskoplik nõukogu EELK missiooni, visiooni ja tegevuskavade alused aastateks 2004–2010. Kas see dokument on ikka iga pastori ja juhatuse esimehe laual oma elu planeerides ja eesmärke silmas pidades või hoopis kalevi alla peidetud ja unustatud?

Igatahes oleme kirikus jõudnud uude staadiumi ja alustanud kiriku arengukava koostamist. Aasta tagasi kinnitati kirikukogus arengunõukogu, kuhu kuuluvad peapiiskop Andres Põder, Enn Auksmann, Villu Jürjo, Tõnu Linnasmäe, Leevi Reinaru, Andres Tshumakov ja Avo Üprus. 

Suve hakul anti arengukava tegeliku koostamise ülesanne kolmele tublile inimesele: Juhani Jaegerile, Triin Vavilovile ja Egert Valmrale. Eelmises Eesti Kirikus tutvustas Juhani Jaeger nende töö põhimõtteid, laupäeval peetakse arengukava koostamise üle nõu Tartu praostkonna vaimulikega. Heade prognooside korral saab juba jaanuaris Vaimulike Konverents kiriku arengukavaga tutvuda.

Kas me oleme arengukava saades sammukese oma arengus edasi liikunud või tekitanud veel ühe dokumendi, mis hakkab elama oma, kirikuliikmeist sõltumatut elu? Ühel koosolekul, kus arengukavast juttu, tõmmati paralleeli ajaga, mil riik tegutses sotsialistliku plaanimajanduse ja viisaastakute rütmis helget homset silmas pidades. Nii et elame–näeme.

Iga arengukava aluseks on situatsiooni kirjeldus. See ei saa olla hinnanguline, vaid peab põhinema kindlatel printsiipidel. Kui lähtuda Matteuse evangeeliumi 28. peatükis kirja pandud kiriku põhiülesandest, siis poleks ju enamat vajagi. Kuna kirikuna oleme aga seadnud ka maisemad eesmärgid ja püüame kirjeldada oma arengut, siis tahaksin mina küll lugeda kõigepealt hetkeolukorra täpset ja analüütilist kirjeldust, enne  kui kaugemad eesmärgid sihikule võtta.

Võib-olla vajame enam kiriku kohal- ja lähedalolekut ühiskonnas kui põlevat küünalt kirikus. Soome kirik on oma arengustrateegias jälginud just nimelt kohaloleku kiriku staatust. Sest kirik on oma olemuselt suhtlev institutsioon. Soomlaste arengukavas räägitakse sellest, et evangeeliumi kuulutamine on inimlikus mõõtmes oma olemuselt kommunikatsioon ja nii on põhjendatud suhtlemist kui kiriku põhitegevust.

Kohaloleku kiriku strateegia on seadnud kiriku tunnuseks selle, et seal, kus on kiriku häält kuulda, on tunda ka teise maailma ligiolemist. Kirik annab edasi evangeeliumisõnumit, selles asuvad halastamatuse kohale arm ning usk ja armastus annab uut lootust.

Kirik peab olema kohal seal, kus on inimesed. Soome kirik on seadnud eesmärgiks suhtlemiskultuuri põhimõtteid rakendades tugevdada kirikuliikmeks olemise tähendust, kasutades selleks võimalikult tõhusalt kommunikatsiooni võimalusi. Kommunikaatoriks saab edukalt olla iga kirikuliige, kes on suhtlemisel ressursiks. Kiriku liige esindab avalikkuses kirikut ja tema oluliseks ülesandeks on levitada teavet kiriku ja kiriku sõnumi kohta.

Nii saame me kõik olla kõige paremad kiriku arendajad.

Sirje Semm,

peatoimetaja