Toomas Paul annetab elutööpreemia kirikumuusika liidule

Viiskümmend kolm aastat tagasi Ridala kogudusest vaimulikuteed alustanud Toomas Paul (73) on oma ametivenna Esra Rahula järel staažikaim kirikuõpetaja EELKs. Ametlikult emerituuri arvatuna on ta tegev Tallinna Jaani koguduse korralise külalisõpetajana, vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli õpetajana, vajadusel teenib Saksa Lunastaja koguduses ehk «jutlustab nüüd lusti pärast», nagu ta ise ütleb.

Toomas Pauli kui kirjamehe tööde loendamiseks on selle lehe maht kaduvväike – paljude raamatute autor on oma vaheda sulega ka kindlasti enim meedias esinev teoloog Eestis. EELK konsistoorium on otsustanud anda lugupeetud vaimulikule teoloogiadoktor Toomas Paulile elutööpreemia.

Tänuks kirikumuusikutele
Kui õpetaja Paul sai Aadu Luukase missioonipreemia, siis annetas ta sellega kaasneva raha Tallinna diakooniahaiglale. Ka EELK elutööpreemiaga on tal oma plaan. «Kui tegu on elutööpreemiaga, siis tuleb see jagada nendega, kellega koos seda elutööd on tehtud. Kõiki organiste ja koorijuhte, kellega olen koos töötanud, ei saa pidulauda kutsuda, sest paljud on oma maise tee lõpetanud. Ma mõtlesin, et annan selle raha EELK Kirikumuusika Liidule tunnustuse ja tänuga. Nõukogude ajal oli kirikumuusikal ääretult oluline roll. 25 aasta jooksul, mis ma maal töötasin, oli küll kordi, kus vaid paar inimest peale organisti teenistusel oli. Eriti narr on, kui laulad: «Issand olgu teiega» ja siis laulad teise häälega: «Ja sinu vaimuga». Aga mis teha, kui organisti alati polnud.»
Toomas Paul ütleb, et tema ametivend Eenok Haamer olevat noorena ise üles oreli taha mängima jooksnud. «Tema saatis ise oma koraalid, mis ju täpselt vastab sellele minu jutule, kui oluline on kirikus organist.»
Pika teenistuskäigu jooksul on Toomas Paulil mitmeid organiste olnud. «Ridalas olid mu oma õed Maarja Paul ja Agnes Laasimer. Maarja käis hiljem nii Tartust kui Tallinnast igal pühapäeval Valgas õpetajatele Jaan ja Peep Audovale jumalateenistustel mängimas ning koori juhatamas. Agnes on aastakümneid tänini olnud hiljem ka Nõo koguduses organist ja koorijuht. See on töö, mis jääb märkamata, aga milleta oleks too aeg palju vaesem olnud. Üks on organisti ja teine on koori roll.
Nõukogude seaduste kohaselt oli kirikus igasugune tegevus peale jumalateenistuse keelatud. Kuid kuna õigeusu liturgiat ei saa pidada ilma koorita, siis arvati kõik kooriliikmed usukultuse teenrite hulka. Et seadus oli ühine kõigile, siis andis see võimaluse ka meil kooriproove pidada. Ja see oli üks inimlik kokkusaamine. See vagadusevorm, mis ju kooriproov oli, aitas kiriku raskest ajast välja. See, mida lauldi ja et proov algas ja lõppes palvega, oli asi, mida seadusetegijad ei olnud ette näinud, kuid mida nad ka takistada ei saanud. Et tollastele kirikumuusikutele ei saa enam tänu avaldada, siis teen seda kirikumuusika liidule, kes tänaseid organiste-koorijuhte ühendab.
Tuuliki Jürjo küsimust tuleb võtta tõsiselt: kus on sadade köstrite, organistide ja koorijuhtide elulood ja nimekirjad Eestis? Minu tagasihoidlik annetus aitab ehk hakata seda piinlikku lünka täitma.»

Insenerist vaimulikuks
Toomas Paulist sai Ridala koguduse jutlustaja, kui tema isa, õpetaja Arved Paul üsna noore mehena suri. Paul oli lõpetanud Tallinna polütehnikumi ja töötas Tööstusprojektis insenerina. Plaanis astuda polütehnilisse instituuti.
Kuid huvi teoloogia vastu oli ka. Korra käis koos isaga EELK Kõrgemas Katsekomisjonis (nüüd UI) vestlusõhtul, kus räägiti kiriku tulevikust, peaettekande pidas prof Robert Kannukene. «Tema põhiväide oli, et normaalse koguduse suurus on 5000 meest, sest Jeesus toitis ka nii palju mehi, naised-lapsed peale selle. Teised olid talle enamuses vastu. Neil vestlusõhtutel olid koos kõik õppejõud, kes omavahel vaielda ragistasid, noorematel oli suur au seda kuulata.»
Katsekomisjonil oli raamatukogu, n-ö ainult ametkondlikuks kasutamiseks. Et lugejaks saada, kirjutas Paul vabakuulajaks hakkamise avalduse. «Igal juhul kui ma lõpetasin, siis selgus, et ma ei olnud alustanudki, sest mind ei olnud vastu võetudki, lõpetasin vabakuulajana.»
Ridalasse läks Paul koos oma noore naisega ja see ei olnud kerge koht. Isegi peapiiskop Jaan Kiivit (sen) ütles, et ärgu mingu koha peale, käigu Tallinnast pühapäeviti teenistusi pidamas. Edasi tuli Saaremaa, 18 aastat, oli tükk aega ka Saarte praost.
Polütehnikumi haridus andis kogu eluks insenerliku mõtlemise. «Õpetaja Arne Hiob on öelnud, et lisaks teoloogile olen ikka paras tehasedirektor ka. See oli mulle muidugi tunnustuseks.» Pauli sõnul oli vaimulik nõukogude ajal kõigepealt ehitusmeister, see kuulus vaimuliku töö juurde. Näiteks 1969. aastal sai Püha kiriku katus tormi tõttu kõvasti kannatada. Õpetaja Paulile kui kõige nooremale tõmmati köis ümber kõhu, ta ronis plekk-katusele ja korda see sai. Üks Valjala kirikusse appi tulnud plekksepp imestanud koguni: «Ise kirikuõpetaja ja ei oska teha topeltvaltsi!» Ja Paul õppis selle töö plekksepa käest ära.

18 aastat Tallinna Jaani koguduse õpetajana
«Kui õpetaja Albert Soosaar 1986. aastal pensionile jäi, siis tuli see koht täita. Kuna olin peapiiskop Edgar Hargile n-ö hall kardinal ehk konsultant olnud, siis tahtis ta, et ma lähemal oleksin. See oli hoopis teine olukord.»
Pärast Eesti taasiseseisvumist läksid mitmed vaimulikud poliitikasse, ka Pauli meelitati erakondadesse, kuid tema loobus teadlikult. «Mina läksin meediasse. Esinesin televisioonis ja raadios, kirjutasin ajalehtedes ja ajakirjades, olin ühingu Teadus lektor. See koormus kasvas ajaga. Ma loodan, et ei teinud seda kirikutöö arvel. See oli teistlaadi väljund, kuid need põimusid omavahel. Näiteks käisin Toomas Leito kutsel kohtumas Rahva Hääle ajakirjanikega ja kohtumise lõpul tuli minu juurde sealt kaks noormeest, kes leeri tahtsid tulla. Inimesed nägid elusat pastorit, mulje ei olnud kõige hirmutavam ja neil tekkis huvi kirikusse tulla. See oli nagu misjonitöö.»
Tallinna Jaani kirik on alati rahvast täis. Toomas Paul räägib kriitilisest massist. «Kui lähed suurde kirikusse ja seal on ainult 150 inimest, siis tundub kirik täitsa tühi ja ei kutsu sisse astuma. Kui sa lähed aga kirikusse, kus tühja kohta tuleb otsida, siis ei pööra nii kergesti ukselt tagasi. Küsimus on, kuidas saada see mass niisuguseks, et ta iseennast kasvataks.»
Tiiu Pikkur

Toomas Paul
Sündinud 29.10.1939
Haridus: Tartu ehitustehnikum ja Tallinna polütehnikum 1958, UI 1964, 1971 (mag. theol.), TÜ 1994 (dr. theol.). Durhami ülik (Inglismaa) audoktor 1994
Teeninud Ridala, Martna, Lihula, Valjala, Püha, Mustjala, Karja, Saaremaa Jaani ja Tallinna Jaani koguduses
Riigivapi IV klassi teenetemärk 1998 ja Punase Risti I klassi teenetemärk 2005
Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige 2000
Aadu Luukase missioonipreemia ja EKNi apologeetika aastapreemia 2011
EELK elutööpreemia 2013