Sümbolites on tarkus

Viljandi muuseumis avati möödunud neljapäeval näitus kristlikest sümbolitest, mida võib leida praostkonna kirikutest.

Näitus sündis tänu sellele, et muuseum korraldas konkursi, millest otsustas praostkonna egiidi all osa võtta Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa, kes on aastaid huvitunud sümbolitest ja enda sõnul neid tutvustanud kolmel varasemal väljapanekul. Näituse avamisel tunnustas muuseumi direktor Jaak Pihlak konkursile laekunud võistlustööd, öeldes, et kõige huvipakkuvamaks ja kandvamaks oli «Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus».

Kuni mitu tundi
Erinevatel Viljandimaa üritustel võib ikka kohata Viljandi Pauluse koguduse kirikumeest Jaan Männikut, kes suure kaameraga pilte teeb. Kirikulehtki on teda korduvalt endale appi palunud. Just tema oli see, kes aitas Hedit fotomaterjali osas, sest enesestmõistetavalt on sümboleid ka niisugustel esemetel, mida näitusele kuidagi tuua ei saa.
Ühe harvaesineva sümboli, ankurristi, leidis Hedi Vilumaa Pilistvere kirikust altariraami alumiselt osalt, samuti lõunapoolse akna vitraažilt. Küll oli ankur armastatud sümbol varakristlikus sümboolikas, viidates lootusele.
Näituse saamisloost rääkides mainis Hedi, et ühe pildi tegemiseks kulus aega ühest tunnist mitmeni, ja tänas kõiki, kes vastu tulid ja kirikute uksi lahti hoidsid. Tegu on tõesti heade piltidega, näiteks on suurepäraselt välja tulnud Põltsamaa kiriku kantsli detail.
Kantsli on kujundanud Matthias von Holst aastatel 1868–1872 ja sellel on esitatud kolm­ainsuse sümbol kolmnurk tavatul kujul. Väike märkus tuletab vaatajale meelde, et Põltsamaa kiriku praegune sisustus pärineb kunagisest Tartu ülikooli kirikust.

Salakeel
Näituse tekkepõhjusena märgib Hedi seda, et inimesed küsivad sageli, mida üks või teine sümbol kirikus tähendab. Ta ütleb, et sümboleid on maailmas väga-väga palju, sealhulgas kristlikke. Näituse tarbeks valis ta koos Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääse ja konsistooriumi arhivaari Janis Tobrelutsuga välja kümme.
Mõnes kirikus on neid märke rohkem, mõnes vähem, aga neil kõigil on pikk ajalugu. Märgiekskursioonile soovitas ta minna Pilistvere kirikusse, kus on säilinud praostkonna kirikutest kõige enam märke. Kõige vanem märk on kala, mis viitab otseselt Jeesusele Kristusele.
«Sümbol suudab pildina väljendada seda, mida sõnad ei suuda. Ühelt poolt näeme ajaloos, et märgid võimaldavad salakeeles suhelda,» selgitas Hedi sümbolite olemust. Sümbol märgina väljendab teispoolsust, tõe peegeldust selles maailmas.
Näitus ongi heaks abivahendiks aja jooksul tekkinud salakeele tundmaõppimisel. Samas tuletavad esemete päritolu selgitavad tekstid meelde ühe või teise Viljandimaa kiriku ajalugu. Kolm näitusesaali keskel triumfeerivat kukke näiteks teatavad, et Helme kirik hävis 1944. aastal ning et Tarvastu kiriku kukk kukkus tulekahjus alla 60 meetri kõrguselt aastal 1892. Kolga-Jaani kukk on kõhnake ja meenutab tuulelippu, aga vanust on tal see-eest ohtralt: tema on pärit aastast 1796.
Uudistamist jätkub, üks uuemaid eksponaate on Kerstin Kase valmistatud kaladega ristimisvaagen, mis kuulub Kristi Sääsele. See on mõeldud koduseks talituseks, kuid vajadust seda kasutada ei ole veel olnud, ütleb omanik.
Kui mõni grupp täpsemaid selgitusi soovib, on Hedi Vilumaa valmis ise giidiks tulema. Sellest peaks vaid varakult teada andma. Näitus jääb avatuks 23. novembrini.
Rita Puidet