Üks küsimus

Seoses Välis-Eesti piiskopkonna otsusega kustutada EELK nimekirjast kaheksa kogudust, puudub EELK-l nüüdsest nendega lepinguline suhe, seega ka kantsli- ja armulauaosadus.
Eesti Kirik küsib, mida tähendab armulauaosaduse punkt.
Andres Põder, EELK peapiiskop:
Armulauaosaduse küsimus kuulub meie usu juurde. EELK üheks alusdokumendiks olev Augsburgi usutunnistus mõistab kirikut kui «kõigi usklike kogu, kus evangeeliumi puhtalt kuulutatakse ja pühi sakramente evangeeliumikohaselt toimetatakse». Evangeeliumi puhtuse ja sakramentide õige toimetamise eest vastutab kogu kirik oma institutsioonide ja ametitega – üksikkristlasel on õigus seda eeldada ja nõuda.
Kuna puudub ühtne ülemaailmne kiriklik organisatsioon ja kristlaskond on jagunenud erinevateks konfessioonideks ning ka erinevateks luterlikeks kirikuteks, kus arusaamad võivad olla vägagi erinevad, muutub paratamatuks vastastikuse tunnustamise teema. Tunnustamiseni jõutakse tavaliselt teoloogilise uurimistöö ja ühislepingute kaudu, millega sätestatakse nii kirikuliikmete vastastikune teenimine kui ka antakse oma liikmetele tagatis ja luba teise kiriku talitustest osasaamiseks.
Sellisteks lepingulisteks kirikuosaduskondadeks, kuhu meie kirik kuulub, on Luterlik Maailmaliit, Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas ja Porvoo Osadus. Lisaks luterlastele ühendavad need ka mitmeid reformeeritud, anglikaani ja metodisti kirikuid. Samas leidub luterlikke või ennast luterlikuks nimetavaid kirikuid või kogudusi, kes sellisesse võrgustikku ei kuulu ja kellega meil ka armulauaosadus puudub.

Kui EELK liige läheb Los Angelese eesti kogudusse, kas ta siis ei tohi armulauale minna, kuigi siiani on arvanud, et on teretulnud kõigisse luterlikesse kirikutesse? Ja vastupidi, kui Los Angelese koguduse inimene tuleb Eestisse, kas ta ei ole siin armulauale teretulnud?
On kurvastav, et Los Angelese ja mõne teise koguduse juhtkond on pannud osa meie kiriku liikmeid keerukasse olukorda. Oma otsustest tulenevalt ei kuulu need kogudused enam EELKsse ja teadaolevalt ka ühessegi eelnimetatud kirikuosadusse, seega pole EELK-l praegu õigust volitada oma liikmeid seal armulaual käima. Nende koguduste liikmetel tuleks langetada valik kirikliku kuuluvuse osas. Nii ristimise kui konfirmatsiooni kaudu on nad võetud mitte kohaliku koguduse, vaid EELK liikmeteks.
Välis-Eesti piiskopkonnas jätkuvalt kehtivate E.E.L.K. põhimääruste kohaselt on nad seda ka praegu, kui nad isikliku avalduse alusel pole EELKst välja astunud. Seega on nad teretulnud armulauale kõigis EELK kogudustes. Seda enam, et armulaud on ka osaduse ja kiriku tunnustamise väljendus. Nüüd, kus nende senine kogudus EELKd ei esinda, tuleks neil leida lähikonnas või kodumaal mõni meie kogudus, kuhu edaspidi kuuluda. Tõsi, hingehoidlikel või oikumeenilistel kaalutlustel tuleb vahel ette ka interkommuniooni kirikuosadust mitteomavate kristlaste vahel. See on siiski erand, mitte reegel, ega kuulu tavapärasesse usulisse praktikasse. Eelkõige on selleks osadus oma kirikuga. Selgust iseenda usulises kuuluvuses ei saa aga lahutada Jeesuse antud ülesandest, et oleks üks kari ja üks karjane. Töötagem ja palvetagem kõik selle nimel.