Tallinna Toomkool muutus üheks päevaks jõulumaaks

Laupäeval, 30. novembril toimus traditsiooniline Toomkooli jõululaat.

Jõululaada traditsioon on sama vana kui taasavatud Toomkool ehk sel aastal avanesid jõulumaa uksed juba kolmandat korda. Jõulumaa laius läbi kogu koolimaja kolme korruse ning näpistas ruumi isegi väljaspool maja hoovialal Tallinna vanalinnas Apteegi tänaval.
Jõulumaa väravad olid avatud juba tänaval kõigile huvilistele. Hoovis oli põlema süüdatud lõke, pakuti sooja hernesuppi ja kuuma glögi. Sel moel sai ka mööduvatele linnakodanikele ja turistidele märku anda sees toimuvast jõululaadast. Seega ei olnud laadakülalisteks mitte ainult korraldajad ja nende pered, vaid külalisi oli ka näiteks Soomest, Venemaalt, Itaaliast ja Koreast.

Kohvila
Esimesel korrusel avatud kohviku letid olid lookas hea ja parema all, mille olid valmistanud lastevanemad ja teised head abilised. Kohvi kõrvale sai igaüks vastavalt oma maitsele valida suurest hulgast soolastest ja magusatest küpsetistest ja suupistetest, süüa eestimaiseid õunu või juua lihtsalt klaasi kosutavat õunamahla. Laste lemmik oli jäätis omaküpsetatud vahvlitorbikus.
Kohvikus sai kuulata muusikat Toomkooli laste, lastevanemate ja õpetajate esituses. Muusikal on selles koolis tähtis koht ning lapsi ja vanemaid, kes laulavad või pilli mängivad, on omajagu. Esinesid solistid ja ansamblid. Peale laulude sai kuulata klaveri-, plokkflöödi-, kitarri-, kontrabassi- ja viiulimängu.

Õnnela
Õnneloosi leti taga ei lõppenud järjekord enne, kui viimane loosipilet oli omaniku leidnud. Õnnela on jõulumaal koht, mis kahjuks on pidanud iga kord oma tegevuse lõpetama enne jõulumaa sulgemist. Pole ka imestada, sest loosid müüakse kiiresti läbi, kuna auhinnad on ihaldusväärsed. Kes ütleks ära spaapuhkusest, jahiga purjetamisest, laevafirmade piletitest, ajalehetellimusest, kontserdi- ja muuseumipiletitest? Lisaks võis võita raamatuid, plaate, maiustusi ja tõeliselt esindusliku piparkoogimaja.

Meistrite koda
Kes liikus edasi jõulumaa järgmisele korrusele, sai osa meistrite koja saladustest. Iga soovija võis leida seal endale meelepärast tegevust. Suurte ja väikeste meistrite juhendamisel oli võimalus valmistada jõuluehteid, võtmehoidjaid, pastakaümbriseid või voolida endale lihtsalt mõni lahe loomake.
Materjalide ja tehnikate valik meistrite kojas oli lai – kellele meeldis möllata kanga ja liimipüstoliga, kellele paberist baleriine või jõulukuuski meisterdada. Loomulikult oli olemas kõik vajalik viltimiseks, lõngast jõuluehete ja paelade punumiseks ning voolimiseks. Tundub, et endameisterdatud jõuluehteid ei saa kunagi liiga palju.

Laadaplats
Laadaplatsil oli müügil traditsiooniline ja vähem traditsiooniline jõulukaup: käsitööehted, seebid, küünlad, kudumid, omaküpsetatud leib, hoidised, kitsejuust, raamatud ja kaardid. Jõululaada ajaks valmisid Toomkooli laste kujundatud jõulukaart ja Toomkooli 2014. a kalendrid. Kalendris olevad joonistused on mustvalged, nii et igaüks saab ise värvida endale kõige meelepärasema.
Peale riigi-, rahvus- ja kirikupühade on kalendris kirjas ka muud eluks vajalikud juhtnöörid: millal on viimane aeg kirja panna uusaastalubadused, millal kiita õpetajat või teha emmele-issile kalli või millal teha midagi meeletut, näiteks tuba ära koristada. Järgmise aastani on veel vähem kui kuu jagu aega, nii et kellel kalender ostmata, see saab laste kujundatud unikaalse kalendri soetada veel Toomkoolist või Tallinna Toomkirikust.

Võlumaa
Kõige kõrgemal korrusel katuse all oli ennast sisse seadnud jutuvestja, kelle juures siginast-saginast väsinud lapsed said osa jõulusalapärast. Selline oli jõulumaa, mis oli üheks päevaks kolinud Tallinna Toomkooli. Laadal saadud tulu kasutatakse kooli õueala funktsionaalseks ja lapsesõbralikuks muutmisel.
Õueala projekti elluviimise toetamiseks on võimalik annetada Tallinna Toomkooli Sihtasutusele ka ülekandega SEB arvelduskontole 10220202964222.
Kristin Semm