Solidaarsustunde ja kiriku ühtsuse nimel

13. märtsil nõu pidanud EELK vaimulike teenistussuhetega tegelev töörühm otsustas korraldada kevadel teabepäeva.
Keskkassa rahalist seisu jälgivat ning vaimulike teenistuslepingute ja keskkassast palgatoetuste määramise temaatikaga tegelevat töörühma juhib piiskop Einar Soone (liikmed konsistooriumi kantselei juhataja Ülle Keel ja kantsler Urmas Viilma), kes Eesti Kirikule antud intervjuus nentis, et komisjoni hinnangul on õhus mitmeid põhimõttelisi lahendusi vajavaid küsimusi.
«Koosolekul rääkisimegi, et teenistuslepingute teemal võiksime hiliskevadel korraldada teabepäeva-seminari nendele vaimulikele, kes on sõlminud teenistuslepingu ja kes saavad palgatoetust keskkassast,» vahendas piiskop, selgitades, et kuigi EELK koduleheküljel sisevõrgus on sellekohane teave huvilistele rubriigi all «Vaimulik amet» kättesaadav, valitseb mitmetes üksikküsimustes vaimulikkonna seas teadmatus.
Piiskop Soone rõhutas, et vaimulike teenistuslepingute süsteem on loodud selleks, et anda vaimulikkonnale sotsiaalsed garantiid (haigushüvitis, emapalk, pension jne) ning et tekiks kiriku ühtsust hoidev solidaarsustunne (vaimulik sõlmib teenistuslepingu mitte koguduse, vaid EELKga).
Teenistuslepingut ei ole kõigil EELK vaimulikel. Kord nõuab, et praostidele on lepingu sõlmimine kohustuslik, aga vaimulikele, kes on ordineeritud ametisse enne 2008. aastat, on teenistuslepingu sõlmimine vabatahtlik. Võib küsida, millised on lepingu sõlmimisega kaasnevad objektiivsed plussid ja miinused.
Piiskop toonitab, et kaalukamaks plussiks on kirikuvalitsuse otsus tagada EELK vaimulikele, kes töötavad kohapeal täiskoormusega ja keda seob EELKga teenistusleping, töötasuks 1,5kordne Eesti miinimum palk. «See on suur väljakutse, sest see number aasta-aastalt suureneb ja me peame arvestama kiriku rahalisi vahendeid,» ütleb Soone.
Plusside all nimetab ta ka keskkassa olemasolu, millest tasustada vaimulikke.
Võimalikuks miinuseks arvab piiskop teatud eelarvamust ning vastumeelsust bürokraatia ees: «Tegemist on muutusega, mis raputab vaimuliku välja mugavustsoonist ning võib tekitada tunde, et üks kontrollimehhanism lisaks üldisele aruandlusele on juurde tulnud.»
Kantsler Urmas Viilma selgitab, kuidas tuleb raha keskkassasse: koguduste solidaarsusmaksust, 10% koguduste kinnisvara võõrandamisel saadavast rahast, konsistooriumi kinnisvaratulust saadavatest summadest. Lepingu sõlminud vaimulike arv kasvab kantsleri kinnitusel stabiilselt, samuti nagu keskkassast toetatavate vaimulike arv.
«Tegemist on areneva ja veel mitte täiuslikult toimiva süsteemiga,» rõhutas kantsler Eesti Kirikule, lisadest, et kõige keerulisem on hinnata vaimulike teenistuskoormust erineva suurusega kogudustes.
Liina Raudvassar

EELK vaimulikud ja teenistusleping Eestis 2013. a
213 (44 naist, 169 meest), neist diakoneid 39, õpetajaid 172, piiskoppe 2
Praostkondades töötab 156, neist 25 vikaarvaimulikuna
Teenistuslepingu (põhilepingu) on sõlminud 76
Keskkassa kaudu tasuti 58 vaimulikule töötasu
Keskkassa palgatoetust sai 31
Sõlmiti 17 põhilepingut ja 13 teenistuslepingu lisa
Allikas: EELK vaimulike teenistussuhete töörühma aruanne 2013