Siin on rahu
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 20. detsember 2006 Nr 52 /
Tartumaal Nõos kalmistu juhatajana tegutsev Meedy Männiste (53) on seda tööd teinud 1977. aastast.
Näinud seega eri riigikordi ja kalmistu omanikke. Praegu kuulub surnuaed vallale, ehkki koguduski saaks selle haldamisega hakkama, kui raha oleks. Meedy ise on olnud ka koguduse juhatuses, nii nagu elukaaslanegi.
Varem töötas praegune kalmistu juhataja kontoritööl, aga nagu ta ise ütleb, et suurt raha taga ajades ütles tervis üles, väikese lapse jaoks oli aega vaja. Nii võttiski naine kalmistu juhataja palgalise ameti üle oma pensionile minevalt emalt. Eri suguvõsa liinipidi ajalukku süvenedes tõdeb vaarvanemaid meenutav Meedy, et tema on selle ameti peal nende suguvõsast juba neljas põlv. Keegi teine pole küll ametit nii kaua pidanud kui tema – järgmisel aastal saab 30 aastat täis.
Niisiis on oskused edasi antud põlvest põlve, saadud on neidki teadmisi, mis paberil ei seisa – kui keegi kauge maa tagant mõnd esivanema hauaplatsi otsima tuleb, siis juhataja ikka teab, kus see võiks olla, ehkki sõjaeelsed dokumendid ja kaardid on hävinud. Aga tegijat rõõmustab see, et võrreldes tema töö algusajaga käiakse kalmusid korrastamas ja esivanemate mälestust kalliks pidamas hulga rohkem, sageli võetakse ka lapsed kaasa. Nii on õhtuti alati surnuaial mõni küünal põlemas.
Lapsepõlvest meenutab Meedy, et siis tundus kalmistu hulga kõledam, tööd alustades oli see emotsionaalselt koormav. «Aga tundub, et mida vanemaks ma saan, seda enam mulle mu töö meeldib. Siin on rahu.» Seda rahu on pidanud kalmistu juhataja jagama ka hädasolijaile, kes tema poole pöördunud. Ise ta ennast kuigi heaks nõuandjaks ei pea ning on püüdnud abivajajad vaimuliku juurde jutule saata.
Kui otseseid kohustusi ja talitusi pole, püüab Meedy Männiste siiski paar korda päevas oma valdused üle vaadata. Et kõik korras oleks ja argirüselusest lisandunud pinged endast välja saada. Selleks kalmistu võimalust pakub.
Oma töö järjepidevuse kohta ei oska toimekas naine praegu midagi öelda, poeg ja tütar on teisel tööl. «Aga ega mina ka enne osanud arvata, et siia tulen, kui aeg kätte jõudis.»
