Juhist sõltub palju

Kuidas juhtida tööd koguduses tõhusamalt, kaasata vabatahtlikke ning arvestada ressursse, sellest räägiti 31. märtsil Tartus juhtimisalasel koolituspäeval.

Päev jagunes mõtteliselt pooleks, esimeses osas kuulati teoreetilisi ettekandeid ja teises pooles said osavõtjad oma mõtteid teistega avatud ruumi metoodikaga läbiviidud arutelul jagada.
Osavõtjad grupeerusid kolme teema järgi: milliseid koostöövorme kogudus vajab ja kuidas projektitaotlusi kasutada; kuidas leida, motiveerida ning julgustada vabatahtlikke; millised on muudatused, mida meie kogudused vajavad.

Koguduseelu vajab muudatusi
Juhi rollist muudatuste tegemisel kõneles avaettekandes Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) haridustöö projektijuht Einike Pilli, kes võttis vaatluse alla küsimuse, millal ja millist tüüpi muudatus võiks koguduse­elus vajalik olla. Kuidas saavutada võimalikult paljudes äratundmine muudatuste vajalikkusest, see on kõneleja meelest suur väljakutse nii juhile kui tema meeskonnale.
Muudatus ei pruugi puudutada liturgiat, isegi mitte (ainult) mingi meetodi täiendamist; muutus võib olla ka hoiakuline: kas ootame inimesi kirikusse või soovime hoopis, et kirikuinimesed läheksid sõnumiga kirikuruumist välja. Kirikuajaloos näeme ka nn suure pildi muudatusi. Kõnekama näitena nimetas Pilli küsimust orjapidamisest – kuidas kiriku suhtumine sellesse on ajas muutunud.
EKNi Ühiskonnatöö Sihtasutust esindanud õp Avo Üprus vaagis teemat koguduste koostööst kohalike omavalitsustega. Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja Triin Käpp rääkis vabatahtlike kaasamisest, koolitamisest ja motiveerimisest. Ta rõhutas, et vabatahtliku tunnustamine on niisama oluline kui talle jõukohase tegevuse leidmine. Tunnustamine peab olema siiras, vabatahtlikku kõnetav ning toimuma vabatahtlikule sobival viisil.
Kuidas kirjutada projekte ning kuhu oma rahataotlused lähetada, sellel vägagi praktilisel ning igat kogudusejuhti puudutaval teemal peatus SA Tartu Ärinõuandla konsultant Kadri Pau. Maksuseaduse rakendamisest ning usuühenduste maksukohustustest andis põhjaliku ülevaate maksu- ja tolliameti peaspetsialist Regina Varret.

Riik ja kirikud üheskoos
Kuigi EKNi ja siseministeeriumi ühisel korraldamisel toimunud koolituspäeva sihtrühmaks olid koguduste juhatuseesimehed, laienes kutse ka teistele tegijatele, kõigile, kes kogudusetööd reaalselt juhtimas. 30-liikmelises auditooriumis jäi silma mitu vaimulikku ning aktiivset töötegijat. Konfessioonide esindatus polnud suur, EKNi kümne liikmeskiriku hulgast oli koolituspäeval kõige arvukamalt EELK liikmeid.
Ministeeriumi esindajana üritust vedav usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au rääkis Eesti Kirikule, et projekt käivitus tänu eelmisel aastal korraldatud katseprojekti positiivsele tagasisidele.
Sissejuhatav koolitus andis ka mõtte, et koolituspäevad võiksid toimuda üle Eesti, mitte ainult Tallinnas, sest «paaril lektoril on auditooriumitäiest huvilistest kergem ühest kohast teise liikuda». Tööjaotuse kohta nimetas Au, et EKNi hooleks on jäänud teemade ja lektorite leidmine ning ministeerium on panustanud rohkem olmeküsimustesse.
Eesmärgiks on toetada juhtimisasjatundlikkust ja koostööd EKNi liikmeskirikutes. «Meil ei oleks jõudlust ning ka sisuliselt poleks mõttekas korraldada eri kirikutele eraldi koolitust,» nimetas Au, põhjendades, et eri kirikutele mõistetav ühisosa on piisavalt lai, kui võtame teemaks koguduse juhtimise.
Järgmine koguduste juhatuseesimeestele mõeldud koolituspäev juhtimisest toimub 6. oktoobril Pärnus.
Liina Raudvassar