Kogudus sõlmis Eesti Kontserdiga lepingu

Peterburis kolm aastat tagasi pühitsetud eestlaste pühakoja on lõpuks linn kogudusele tagastanud.

Peterburi linnavalitsus tagastas Peterburi Jaani kogudusele pühakoja eelmise aasta sügisel. Seejärel sõlmis Ingeri kiriku koosseisu kuuluv eestlaste kogudus tasuta kasutuslepingu 49 aastaks Eesti Kontserdiga, kes on võtnud enda kanda kohustuse hoonet üleval pidada. See on ka asjade loomulik kulg, sest kiriku taastamise juures peeti silmas sellele lisafunktsiooni – kontserdisaal – andmist.

Ideest tegudeni
Kinnitamaks Peterburi Jaani kiriku tööde lõplikku lõppemist andsid ehitustööde lõppaktile allkirjad ka töö tellija ja tegija Riito Ehitus AS (end Facio).
Estonia Talveaeda olid pidulikule sündmusele kutsutud inimesed, kes on enam kui kümne aasta jooksul olnud seotud selle grandioosse projektiga. Kohal olid ministrid Urmas Paet ja Urve Tiidus.
Oli aasta 1999, kui toonane Eesti vabariigi konsul Jüri Trei hakkas eestlasi ühistegevusele kutsuma, et kaks aastat varem kogudusele tähtajatuks kasutamiseks antud ümberehitatud ja räämas (kiriku)hoone uuele elule aidata. Idee, kuidas edasi liikuda, oli õhus, aga kulus veel neli aastat, enne kui mõtted liikuma ja inimesed tegutsema hakkasid.
Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten meenutas 2003. aasta maid, kui Peterburis kanti ette Rudolf Tobiase «Joonase lähetamist» ning toonane kultuuriminister Urmas Paet ja Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe nägid kiriku taastamises olulist tähtsust eestluse vaimsusele ja kultuurile.

Aktiivne kontserditegevus
Peterburi Jaani kiriku taastamise promootoriks sai Aivar Mäe, kontserdimajade ehitaja. Rahvusooperi Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul ei olnud üheksa aastat väldanud ehituse vedamine lihtne; oli majanduslikke ja poliitilisi tagasilööke. «Sinna sisse jäi ka pronksiöö, kus meil tuli asjaajamises alustada praktiliselt nullist.»
Kuus miljonit eurot maksma läinud ehitus on kui mälestusmärk eestlusele naaberriigi metropolis, kus omandasid hariduse mitmed nimekad eesti heliloojad. «Artur Kapp oli 13, kui läks Peterburi ja seal kirjutas ta oma kuulsaima romansi «Metsateel»,» ütles Mäe.
Kolme aastaga on kasvanud nii kontsertide kui ka külastajate arv Peterburi Jaani kirikus. Peale kutseliste kollektiivide on seal käinud mitmed taidluskoorid, kaasa teenimas jumalateenistusel ja andmas hiljem kontserti. Kui 2011. a oli kirikus 94 kontserti ja 11 000 külastajat, siis 2013. a oli kontserte 150 ja külastajaid 17 000. «Hoone on olnud ekspluatatsioonis kolm aastat eelkõige kirikuna, aga ka avatud ustega kultuuride kohtumispaik, mis on taastatud ja üles ehitatud paremini, kui me arvata oskasime,» nentis Aivar Mäe.

Eestluse mälestusmärk
Peapiiskop Andres Põder tunnistas, et Aivar Mäe innustas kõiki tegutsema, kuigi «minu käe asetumine adra külge tuli üsna raskelt». Praegu on kirikus kaks korda kuus jumalateenistus ja vaimulikud sõidavad kohale Eestist. Kohapeal elavad Soome misjonärid Hannu ja Liliann Keskinen.
Peterburi Jaani kogudus loodi 1842. aastal, oma kirik õnnistati 27. novembril 1860. aastal. Kirik võõrandati 1930ndate alguses ja kuni 1970ndateni töötasid ümberehitatud hoones erinevad asutused.
1997. aastal anti kirik kogudusele rendile, 11 aastat hiljem algasid aktiivsed ehitustööd. Mart Laar peaministrina tegi kiriku taastamiseks esimese suurema riigipoolse toetuse 2000. aastal. Ehitust rahastasid ka pangad. Pühakoda pühitseti 20. veebruaril 2011.
Sirje Semm