Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lühiuudised

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

meelis_syld200Eesti Ajakirjanike Liidul uus juht
30. mail valiti 27. kongressil liidu üheksaliikmelise juhatuse uueks esimeheks Vikerraadio vastutav toimetaja Meelis Süld (fotol), kes on tuntud ka «Kirikuelu» saate tegijana.
Lisaks uue esimehe valimisele ja juhatuse koosseisu muutmisele värskendati kongressil ka liidu põhikirja.

Enn Soosaare raamatud ootavad huvilisi
28. mail avati Keilas Harju maakonnaraamatukogus publitsist Enn Soosaare isiklik raamatukogu, mis on nüüd kõigile huvilistele kasutamiseks avatud.
«Raamatukogu raamatukogus» sisaldab 9297 köidet ja ajakirjade kogu ning on mahutatud maakonnaraamatukogu saalis 36 riiulile. Peale bibliofiilse väärtuse on raamatukogul erakordselt suur roll Eesti riikluse taastamise loos, sest nende raamatute juures on innustust saanud suur osa tänapäeva Eesti kultuurilisest ja poliitilisest eliidist.
Enn Soosaar (1937–2010) oli vaimulik Albert Soosaare poeg. Eesti ühiskond mäletab teda viljaka tõlkija, tunnustatud literaadi ning austatud arvamusliidrina.
Raamatukogu avati Enn Soosaare Sihtasutuse, Keila linnavalitsuse, Harju maakonnaraamatukogu ja Eesti Kirjanike Liidu koostöös.

Narva Aleksandri kirik 130aastane
Narva Aleksandri kiriku 130. aastapäeva tähistab kogudus 7. juunil. Päevakavas on kell 10 algav pidulik jumalateenistus, millele järgneb konverents ja orelipooltund ning kell 15 kooride kontsert.
Narva eestlaste esimese oma kiriku ehitus algas aastal 1881 vanameister Otto Pius Hippuse projekti järgi, kelle haigestumise järel juhtis töid arhitekt Paul Alisch. Ehituskulud kandis Kreenholmi vabrikuvalitsus. Suur, 5000 kirikulist mahutav historitsistlik kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal ning hakkas kandma tsaar Aleksander II mälestuseks Aleksandri nime. Pühakoda on ainulaadne oma kaheksanurkse põhiplaani poolest, kaheksanurkne on ka läänetorn.
Nagu eesti rahvas on ka Aleksandri kirik piirilinnas palju kannatada saanud oma geopoliitilise asendi tõttu. Nõukogude võim võõrandas pühakoja ja kogudus sai selle tagasi 1990. aastal Eesti Vabariigi taasiseseisvumise koidikul.