Jalgratastel ümber Viimsi poolsaare

Viimsi kirikute päevade üks aktiivsemaid ja sportlikumaid üritusi oli kirikurännak jalgratastel ümber Viimsi poolsaare.

Rännaku jooksul külastasime kõiki poolsaarel asuvaid pühakodasid ning lisaks põikasime ka üle Tallinna piiri, taastamisel olevasse Mähe baptistipalvelasse.
 
Elu piiritsoonis
Ratastel matkajaid oli meie rühmas kokku 12, kes olid tulnud kodukandist Viimsist, Lasnamäelt, kesklinnast, Nõmmelt ja isegi Kohilast. Kokku sai vahva seltskond väga erinevas vanuses inimesi. Just väikese grupi tõttu kasvasime viietunnise teekonna jooksul ühtseks meeskonnaks, sest rahulikus tempos sõites saime juttu puhuda ja üksteist tundma õppida.
Esimeseks peatuseks oli Viimsi vabakogudus, kus koguduseliikmed meid sõbralikult vastu võtsid. Kuulsime kiriku põnevat ajalugu. Näiteks seda, kuidas teenistustele tuldi nõukogude ajal, mil hoone kuulus piiritsooni ja igal kirikulisel oli vaja spetsiaalset luba. Vahel seda reeglit ka eirati. Jumala ime läbi ei võetud hoonet koguduselt ära sõjaväe kasutusse, nagu plaanis oli. Siin oli hea alustada retke lauluga «Rändur, vaata Jeesusele» ja alguspalvega.

Vaikuse saarel
Ei jõudnud jalgrattale õiget hoogu veel sisse andagi, kui juba oli järgmine peatus naabrite juures – Viimsi Püha Jaakobi kirikus. Õpetaja Mikk Leedjärvelt kuulsime kiriku tekkeloo seotust Estonia laevahukuga ning saime nautida kunstinäitust kiriku seintel.
Edasi viis teekond mööda maaliliselt kaunist mereäärt Viimsi poolsaare tippu – Rohuneeme surnuaias olevasse kabelisse. Surnuaiale kohases vaikuses ootas meid hubane puust kabel, kus oli hea veidi istuda, jalga puhata ja mõelda. Matkajuht luges armsa loo kalliskivist, rikkusest ja muretsemisest.
Puhkus taastab jõu – ja nii jätkasimegi retke läbi väikese metsatuka ja rannakülade lõuna suunas Randvere kirikusse. Taas oldi meid särasilmil ootamas, valmis kiriku ajaloost rääkima ja küsimustele vastama.

Palvelast kortermaja
Jalad juba pisut väsinud, kuid õhtupäike veel innustamas, keerasime lenksud linna poole, et vaadata üle keerulise taustaga Mähe palvela, mis ainsana neist viiest ei ole praegu kasutusel pühakojana. Põhjuseks ikka ateistlik nõukogude aeg, mil palvelast kortermaja tehti.
Pastor Ruudi Leinuse eestvedamisel püütakse hoone esialgset funktsiooni taastada ja unistuseks on koguduse kooskäimisi pärast pikka pausi taas jätkata. Ilus ja kurb ühteaegu oli seista õunapuid täis aias ning näha ilmselge pühakoja arhitektuuriga, kuid nukralt lagunevat maja.
Ja oligi aeg loojuva päikese saatel veel mäest üles vändata, et suunduda lõpp-punkti, Viimsi poolsaare kõige kõrgemale kohale Lubjamäele. Seal oodati meid lõkkekohvi ja pannkookidega. Jalgratta spidomeeter näitas Lubjamäel 28 km ja imeilus poolepäevane retk oli selleks korraks seljataga. Lisaks kirikutega tutvumisele oli see tore võimalus ka ühe ilusa poolsaarega tuttavamaks saada. Taevaisa oli meid selleks õnnistanud täiuslikult kauni ilmaga.
Sirli Lend