Egle Viilma: Urmas on oma hingelt kirikuõpetaja

Urmas ja Egle Viilma on olnud abielus 17 aastat, nende põhimõte on, et perekond liigub koos, ühiselt kirikutööl ja väljaspool.

EELK kantsler Urmas Viilma on ka Tallinna Toomkoguduse õpetaja ja SA Tallinna Toomkool juhatuse liige. Egle on Tallinna Toomkooli direktor, koguduse pühapäevakooliõpetaja ja tegeleb seenioridega. Tütar Birgitta-Simi õpib Tallinna Toomkooli kolmandas klassis.

Kokku saadi koolis
«Meie kokkusaamine oli ühelt poolt eriline, teisalt aga loomulik, sest Urmas oli keskkoolis minu õpetaja,» räägib Egle. «Ta tuli Pärnu-Jaagupi kogudusse diakonina 20aastaselt ja oli seda meelt, et muud moodi noori kogudusse ei saa, kui peab olema kontakt kooliga. Ja temast sai vanemate klasside usuõpetuse õpetaja.»
Keila kogudusega seotud ja Sauelt pärit Urmas ei tundnud uues kohas kedagi. Egle julge õpilasena ütles uuele õpetajale, et tema õde on laulatatud Keila kirikus. «Mitte miski pole juhuslik, algusest peale on Jumal meid kokku viinud,» meenutab Egle. «Tuli välja, et Urmas on minu õemehe naaber Sauel. Vähe sellest – Urmas oli uudishimust oma naabripoisi laulatust Keila kiriku rõdult ka vaatamas käinud. Mul on sulaselgelt meeles, kuidas ma seisin oma õe laulatusel ja nägin, et rõdult vaatab üks kontvõõras noormees. Nii kohtusid meie pilgud esimest korda.»
Noor vaimulik pani Pärnu-Jaagupi koguduses elu käima, üle pika aja oli päris suur leerirühm, ka Egle teiste hulgas. Leerirühmast kasvasid välja noorteõhtud. «Kui koolis oli arvutitunnis vaja teha kutse sõbrale, tegin mina kutse oma koguduse õpetajale, kelle oma sünnipäevale kutsusin. Olin kindel, et ta ei tule, aga tuli.»
Egle ja Urmase suhe algas romantiliselt, nad hakkasid omavahel kirju kirjutama. Kihlumise ajal oli Egle abiturient, abielludes 19aastane üliõpilane.
«Meie suhte tugevuse aluseks on see, et oleme algusest peale hästi palju omavahel rääkinud,» sõnab Egle.

Põhjalik kõigi suhtes
Urmast iseloomustab ta kõigepealt kui hea huumorimeelega inimest: «Viilmate suguvõsas on kõigil üldse ääretult hea huumorimeel. Ja nalja osatakse heita ka enda üle. Isana on Urmas selge sõnaga, kuid humoorikas võtmes lapse tasandile laskumine on tal väga paigas.»
Egle sõnul on abikaasa põhjalik nii iseenese kui teiste suhtes: «Kui ta midagi hakkab tegema, siis peab see olema algusest peale hästi tehtud, traagelniite ei tohi paista. Ta ei karda katsetada ega riske võtta. Nii oli see Pärnu-Jaagupi kooli õpetama tulekuga või sellega, kui tegime kirikumõisas euronõuetele vastava köögi, kus pakkusime ka koolile üle 300 portsjoni sooja toitu päevas. Urmasel polnud kartust seda asja ette võtta. Ta ei ütle kunagi kohe ära, vaid tahab läbi tunnetada, kas uus asi on tema jaoks. Üldiselt on ta igalt poolt ka positiivselt välja tulnud.»
Kui vähegi aega oleks, on Urmas kodus superhea kokk, kus tema katsetamisjulgus kasuks tuleb. Ja taas, kui midagi teha võtab, teeb väga korralikult. Võttis kätte ja ehitas ise majale terrassi, Pärnu-Jaagupis tegi kogudusele vapi jne. «Ei ole asju, kus ta ütleks, et ei oska ja ei soovigi proovida. Vastupidi, hakkab peale ja teeb ära ka.»
Egle sõnul ei kujuta ta ette, et nad Urmasega ei teeks ühist kirikutööd. «Me oleme alati õhtuti kodus arutanud, mida päev on toonud või mis tulevik toob. Me mõistame paljusid asju juba poolelt sõnalt.» Viilma pere armastab reisida. Kirikuõpetajana teab Urmas, et kodus olles ei pea puhkus alati õnnestuma, nii käiaksegi igal võimalusel perega ühiselt kaugeid maid tundma õppimas.
«Urmas on oma hingelt ikka kirikuõpetaja, vaatamata sellele, et viimased aastad on tulnud tal ka kantsleriametit pidada,» kinnitab Egle.
Tiiu Pikkur