Olla oma ametis ustav lõpuni

Aasta vaimulikuks valitud Ants Leedjärv ja Eenok Haamer on rõõmsad võimaluse üle külastada Iisraeli, kuhu nad mõlemad on soovinud juba ammu minna.

Aasta vaimulikud said austava ülesande lõigata lahti kaks torti. Ametikaaslaste innustuste saatel ning kööginugade välkudes tõestasid mehed ka selles rollis oma võimekust.

Pinev oli vaikus, kui Jaan Tammsalu vaimulike konverentsile kogunenute ees seisis, et teatavaks teha aasta vaimulikud. Napilt mõni tund tagasi olid konverentsiliikmed saanud oma eelistused valimissedelitele kirjutada ning nüüd jäi vaid oodata, kas isiklik valik ühtib konsensuslikuga.

Tammsalu kruvis pinget mõistujuttudega, ent viimaks tuli tal nimed ometi avalikkusele esitleda: pika õpetajastaa˛iga Ants Leedjärv ning Eenok Haamer. Saabunud aplausi jõulisuse järgi võis oletada, et kolleegid on tulemusega igati rahul. Südamlikud olid käepigistused, millega sooviti jumalariigi töösse aastakümneid panustanud meestele õnne.

«Te saate kuulda lugu, mida keegi ei ole kuulnud,» võttis värske laureaat Eenok Haamer sõna. Nimelt olla aastaid tagasi noorest õpetajast Eenok sõitnud sõber Antsu mootorrattakorvis. Juttu olnud sellest ja teisest, mille tulemusel Eenok soovitanud Antsul kirikuõpetajaks õppima minna.

Pärast toda ajaloolist mootorrattasõitu jäänud Ants kadunuks. Vähemalt Eenoki jaoks, kes sellisest asjade käigust omajagu ära kohkus. Kui Ants taas välja ilmus, studeeris ta juba Usuteaduse Instituudis.

«Meeleolu on hea. Aasta vaimuliku valimine viidi väga hästi läbi. Selles oli parajalt põnevust ning südamlikkust. On hea meel, et ka meil hakatakse õpetajaid tunnustama,» andis Eesti Kirikule oma hinnangu Ants Leedjärv, kelle teenida on Kullamaa, Piirsalu ja Varbla kogudus.

Ta on sündinud 2. detsembril 1948 ning ordineeritud õpetajaks 19. oktoobril 1977. Leedjärvel on väga hea meel, et tänu toetusfondile täitub ammune unistus külastada Püha Maad. «Arvasin, et eks see unistuseks jääbgi, aga nüüd tundub, et on vaja vaid enda jaoks sobilik aeg ning reisifirma valmis vaadata,» ei hoia ta rõõmu vaka all.

Lääne praostkond, kes Ants Leedjärve aasta vaimuliku kandidatuuri üles seadis, põhjendas oma otsust järgmiselt: «Õpetaja Ants Leedjärv on pikka aega kohusetundlikult töötanud nii oma põhikoguduses Kullamaal kui ka hooldatavates kogudustes Piirsalus ja Varblas. Lisaks kogudusetööle on ta täitnud praostkondlikke ja üldkiriklikke ülesandeid. Ta on nimetatud Kaitseliidu Lääne maleva kaplaniks ja võtnud osa laagritest.

Eriti väärib tunnustamist, et Piirsalus on koguduse elu viimastel aastatel elavnenud, kuigi on tegemist väikese kogudusega ja kirik asub valla keskusest eemal. Kirikus on viimastel aastatel tehtud remonti. Kirik on hooldatud ja puhas. Omandireformiga tagasi saadud kogudusemaja on korrastatud talvekirikuks ja kohtumispaigaks. Regulaarselt toimuvad noorteüritused.»

Ants Leedjärv on veel tubli suhete hoidja koguduse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ta on Kullamaa valla aukodanik. On olnud mitme vallavolikogu koosseisu liige. Koguduse ja vallavalitsuse koostöös on korraldatud kohalikku ja maakondlikku laulupäeva. Koostöös vallaga saadi raha kirikutorni remondiks ning käimas on projekt pastoraadi pargi korrastamiseks.

«Eks igat inimest rõõmustab see, kui ta tunnustuse leiab,» kinnitab ka Eenok Haamer, kelle meelest on meie kiriku üheks probleemiks olnud töötegijate mittemärkamine.

«Tunnustust jagatakse väga napilt ning tagasihoidlikult. Näiteks möödus minu 40. ametijuubel nii, et see jäi tähele panemata, kuigi 40 on vaimuliku ametis märkimisväärne,» selgitab ta ning tunnistab: «Kui aasta õpetajad teatavaks tehti, olin ikka väga erutatud. Tundsin, kuidas minusse tuli meeldiv värin ning silma valgus liigutuspisar. Saanud selle osaliseks, julgen kinnitada, et sellise tiitli jagamine on õnnestunud katse kiita vaimulikke tehtud töö eest.

43 aastat seda leiba teeninuna julgen küll väita, et vahel on tundunud, et teen tänamatut tööd. Minu isale saatis kord keegi daam Saksamaalt kirja, kus ta tänas isa, kes tema sõnul teenib mahajäetud postil. Isa, Harri Haamer, vastas siis, et Kristuse kirikus ei ole mahajäetud poste.

See seisukoht on mind ikka kinnitanud: kui sa oled oma südames Jumalale tõotuse andnud, siis on su kohus olla ustav lõpuni.» Eenok Haamer kinnitab, et tema tublimaks kaastöötajaks on abikaasa ning suurimaks rõõmuks teadmine, et kolm poega on vaimuliku elukutse valinud.

Oma kandidatuuri põhjendas Tartu praostkond: «Eenok Haamer teenib Mustvee, Lohusuu, Maarja-Magdaleena ja Tartu Soome kogudust. Eenok Haamer on kogu perega teeninud EELK kogudusi Mustvees ja selle ümbruses üle 42 aasta. Lisaks sellele on töötanud UIs õppejõuna ja olnud Tartu Teoloogia Akadeemia rektoriks kooli loomisest alates, samuti Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanem. Tema teenimist on kandnud pühendumus ja sügav usuline sisu.»

Eenok Haamer sündis 17. mail 1935 ja ordineeriti õpetajaks 26. detsembril 1963.