Inimese elu on nagu rida prelüüde …

Kirikumuusikas on novembris ikka andnud tooni surnute mälestamise püha. Ei olnud selle poolest erand ka 1934. aasta.

Aasta tagasi oli sel puhul esiettekandele tulnud Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) kantaat «Memento mori». Orelipartii eest hoolitses siis Alfred Karafin (Karindi). Aastaks 1934 oli A. Karafin, kes oli endale juba nime teinud Tartu kirikumuusikuna, noore energilise jõuna suutnud end ka Tallinna Kaarli muusikategemistes maksma panna.

Surnutepüha muusikaga
Alfred Karafini surnutemälestuspüha kontserdil andis tooni orelimuusika: Bachi prelüüd ja fuuga h-moll, meil uudsena ette kantud S. Karg-Elerti sümfooniline koraal «Jeesus, rõõmustaja» ja Karafini enda passakalja g-moll sonaadist, mille ta ette kandis «hoolerikkalt ja peenetundelikult registreeritud mängus», nagu kirjutas ajaleht Vaba Maa.
Erilist tähelepanu ärataski tema enda teos, milles ta oma õpetaja Heino Elleri eeskujul kaldus harmoonias modernsemate taotluste poole, vältides siiski teravaid dissonantse.
Kontserdil oli kaastegev lauljatar Ella Lipand, kes Karafini orelisaatel tõi mõjuva tõlgitsusega kuuldavale Bachi «Ohked, pisarad», O. Steinvenderi «Jää vait» ja Karafini «Õhtupalve», milles tema kõlav sopran ja hingestatud tõlgitsemine täiel määral mõjule pääsesid. «Õhtupalve» leiti isegi väärt seisma tähtsal kohal meie vaimulikus laululoomingus.
Kontserdi Kaarli kirikus lõpetas kiriku 50-liikmeline segakoor A. Karafini juhatusel. Puhtuse ja ilmekusega lauldi dirigendi läbipaistva harmooniaga «Jeesus, lunastaja», meeskoosseisuga Türn­pu «Kyrie» ja lõpuks Johannes Jürgensoni orelisaatel Rudolf Tobiase ilus Taaveti laul nr 42.
Surnutepüha puhul andis Tallinna Jaani oratooriumikoor 25. novembril oma kodukirikus kontserdi. Juhatas Udu Topman, kaastegevad olid orelikunstnik Hugo Oberg (Lepnurm) ja Herbert Laan (viiul).
Tartu Maarjas mälestati surnutepühal kontsertjumalateenistusega õpetaja R. Fun­cket, mispuhul kanti ette F. Zierau oratoorium «Kristus–trööstija». Esitasid kiriku segakoor ning solistid O. Simm-Värat, Karl Põlde ja Nikolai Kokla, orelil mängis Walter Blaubrück, juhatas Adalbert Virkhaus, jumalasõna ütles A. Wöhrmann.
Surnutepüha tähistamisest ei jäänud kõrvale ka üliõpilaskorporatsioonid. Ülikooli kirikus aset leidnud jumalateenistusel esinesid Cantate Domino sega- ja Filiae Patriae naiskoor. Fraternitas Estica mälestas oma lahkunuid Tartu Peetris.
Harva oli kuulda Kuressaare Liedertafeli saksa meeskoori. Nüüd esines ta surnutepühal Laurentiuse kirikus, kandes saksa laulude kõrval ette ka ühe eesti laulu – Türnpu «Kyrie».
Vanemuise sümfooniaorkestergi pühendus surnutepüha tähistamisele, võttes oma 25. novembri kontserdi kavva 2. osa Brahmsi «Reekviemist» (osales Vanemuise Muusikaosakonna segakoor), R. Straussi sümfoonilise poeemi «Surm ja selginemine» ning Liszti sümfoonilise poeemi «Prelüüdid» (tõsi küll, selle algse idee «inimese elu on nagu rida prelüüde, mille lõppakordi mängib surm» lahendas Liszt teisiti).

Juubelipäev algas öise tervitusega
Tartu ülikooli rektor prof Johan Kõpp sai 60aastaseks. Tema teened nii ülikooli kui ka usuelu edendamisel olid mõõtmatud. Sündinud oli ta 9. novembril 1874 Valgamaal Holdres kupja peres. 1896 astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal kandidaadikraadiga.
1907 oli prooviaastal Palamusel, mille järel sai eesti keele õpetajaks Pärnu gümnaasiumides. 1909–1922 oli ta pastor Laiusel. Sel ajal algas ka tema õppejõutöö Tartu ülikoolis, mille rektoriks ta sai 1928. aastal.
Ega juubelipäev prof Kõpule kerge olnud. Kell 12 öösel tervitasid teda Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoor ja üliõpilassegakoor, hommikul olid kohal kolleegid pasunakooriga. Sai teatavaks prof Kõpule audoktori kraadi andmine. Laiuse kogudus annetas oma endisele õpetajale kuldse ametiristi.
Kuna prof Kõpp oli ka suur laulu- ja muusikamees, valis Tartu Akadeemiline Meeskoor ta oma auliikmeks. Õhtusele aktusele Eesti Üliõpilaste Seltsis andis ülevust juurde seltsi sümfooniaorkester.
4. novembril õnnistati ametisse Petseri Peetri koguduse õpetaja Aleksander Hinno. Tema kanda oli ka usuõpetus kohalikus gümnaasiumis. Kirikusse minejaid tervitas pasunakoori mäng kiriku tornis. Kirik oli rahvast täis.
Jumalateenistust, mis kestis kolm tundi, kaunistasid koguduse laste- ja segakoor. Südamlik ja ülendav oli ühine lõunasöök Kristlike Noorte Meeste Ühingu ruumes, mille juhatuse liige noor õpetaja oli.
Tartu Pauluse kirik pühendas oma 18. novembri kontsertjumalateenistuse aga pimedate heaks. Esinesid A. Juurup (sopran), Valdeko Kangro (viiul), Villemson (tšello), Voldemar Kliimand ja Johan Tamverk (orel), Pauluse Kirikumuusika Seltsi segakoor Kivi juhatusel ning pimedate kooli orkester ja koor August Kiissi ja Johan Tamvergi juhatusel.

Piiskopi energiat jagus kõikjale
1. novembril korraldas Tallinna Linnamisjoni Selts oma liikmetele perekonnaõhtu, millest võtsid osa seltsi laulu- ja mängukoor, solistid ja duetid. Samal päeval külastas seltsi laulukoor vanglat, kus kuulutati evangeeliumi nii sõnas kui laulus.
Piiskop H. B. Rahamägi, kes kõikjale jõudis, korraldas 8. novembril pastoraalõhtu, kuhu olid kutsutud Tallinna praostkonna õpetajad koos abikaasadega. Kaetud oli teelaud. Kõneldi kiriku ülesannetest tänapäeval. Kõlas ka laul.
11. novembril oli piiskop Rahamägi juba Karulas, kus tal tuli õpetaja ametisse õnnistada Karl Kiisk. Vahepeal leigeks muutunud usuelu Karulas oli juba saanud uue hoo: usinalt võeti osa jumalateenistustest ning uuesti oli ellu kutsutud Kristlik Noorte Ühing ja koguduse laulukoor.
Pidulikul  jumalateenistuselgi oli kirik viimse võimaluseni rahvast täis. Tulijaid tervitasid muusikaga Karula Kaitseliidu orkester ning kohalik mees- ja segakoor stud. theol. Kannukese juhatusel.
Nädal hiljem oli piiskop Hallistes lahendamas sealset pikaajalist kogudusesisest tüli. Kuigi konsistoorium oli tühistanud koguduse lahkumise üldkirikust, jäädi ometi ühisest usuelust eemale.
Peab ütlema, et piiskop Rahamägi võeti Hallistes hästi vastu. Kui ta reede õhtul kiriklasse astus, tervitas teda pasunakoor koraaliga «Üks kindel linn ja varjupaik».
Pühapäeval, 18. novembril oli aga tähtsat külalist äratamas Üle-Eestilise Noorsoo Ühenduse Vana-Kariste pasunakoor ja Mõisaküla Haridusseltsi segakoor. Läbirääkimised möödusid mõistvas õhkkonnas ja oli lootust, et pärast pikka tüliperioodi hakkab nüüd Hallistes valitsema rahuaeg.
25. novembril korraldas piiskop toomkirikus jumalateenistuse Tallinna keskkoolide noortele, mis leidis rohket osavõtmist. Oma jutluse teemaks valis prof Rahamägi piiblitsitaadi «Kes oma elu leiab, see kaotab selle, kes oma elu kaotab minu pärast, see leiab selle».
Muusika oli noorte teha: pedagoogiumi segakoor hr Pruuli juhatusel, tulevane nimekas viiuldaja, Lenderi gümnaasiumi õpilane Carmen Prii ja tšellist, I tütarlaste gümnaasiumi õpilane Laine Siim, keda meie tunneme kui tunnustatud tšelloõpetajat Laine Leichterit.
Valga linnakirik, kus läinud kuul saadi hakkama leskede püha korraldamisega, kutsus 11. novembril kokku oma hõbepulmalised, kellest tuli kohale kaheksa paari.
9. novembril lõpetas kuu aega kestnud töö lauluraamatukomisjon, kes käis selle aja jooksul koos 14 korda. Siiagi jätkus piiskopi raugematut energiat.
Vaadati läbi 785 laulu ja luuletust. «Vaimulikud laulud II» pidi hakkama sisaldama 360 laulu-luuletust («Vaimulikud laulud I» oli pärit 1923. aastast). Selgus ka, et kõige rohkem uusi laule oli tulnud Rakverest – Pauluse õpetaja A. Abel oli saatnud 34 laulu ja 17 luuletust ning usuteaduse üliõpilane W. Saksen 32 laulu ja 10 luuletust.
Artur Kappi tunti kui heliloojat, kes suutis süveneda religioossetesse tunnetesse. Nüüd avaldas Helikunsti Sihtkapitali kirjastus tema huvitava harmooniaga «Vaimuliku aaria» sopranile või tenorile oreli saatel. Aaria teksti aluseks oli Taaveti laul nr 57.
Mati Märtin