Piiskop Younan: mis oleks püha maa ilma kristlasteta?

Luterliku Maailmaliidu president, Jeruusalemmas sündinud ja seal elav palestiinlane Munib A. Younan andis Lääne Elule ja Eesti Kirikule intervjuu eelmise nädala teisipäeva õhtul pärast pikka kohtumisterohket päeva.

Lähis-Idas elavatest kristlastest on siinkandis vähe kuulda. Palun rääkige neist lähemalt.
Meie, araabia kristlased pühal maal ja kogu Lähis-Idas, oleme üks osa rahvast. Araabia kristlased moodustavad peaaegu 10% Lähis-Ida rahvastikust. Tänapäeva Palestiinas on kristlasi alla 2% elanikkonnast.
Paljud Palestiina kristlased on immigreerunud, peamiselt neljal põhjusel. Esiteks, et pole rahu. Teine põhjus on Iisraeli okupatsioonist tulenev surve, kontrollpostid jms. Kolmas põhjus on majanduslik olukord, neljas ekstremismi kasv nii Palestiina kui ka Iisraeli aladel.
Ent mis oleks püha maa ilma kristlasteta? See ongi põhjus, miks meie kirikud üritavad abistada ja suunata inimesi jääma elama meie riiki. Meie luterliku kiriku kogudused on väga kindlad oma usus, aga me oleme tugevad ka hariduses. Meie koolides õpib 3000 last. Me töötame rahu ja õigluse eest.
Kuidas teist sai luterlane?
Minu ema õppis luterlikus koolis, isa sai oma hariduse evangeelses koolis. Nad abiellusid ortodoksi kirikus. Kui nad põgenesid Jeruusalemma, võttis luterlik kirik nad avasüli vastu. Minu vanemate soov oli, et ka nende lapsed kasvaksid luterlasteks.
1950ndail saime luterlastelt palju abi, aga ma ei saanud aru, mis oli selle põhjus. Tuli välja, et see abi väljendas armastust põgenike vastu ja see on arvatavasti üks põhjus, miks minust sai luterlane.
Minu koolitee ja minu haridus on kantud luterlikust armuõpetusest.

Olla Lähis-Idas luterlane ei ole vist kuigi kerge?
Midagi ei ole elus lihtsat. Kui kirik on integreeritud ühiskonda ning kannab armastuse ja võrdsuse sõnumit, soolist võrdsust mehe ja naise vahel, ei pruugi see kõigile meeldida. Me oleme kaasatud ühiskonda, otsime võimalusi, kuidas inimesed võiksid üheskoos elada, me oleme tulevikku vaatav kirik.

Mida tähendab olla Palestiina pagulane?
Pagulane olla pole kuskil lihtne, aga ühiskond saab nende heaks palju teha. Meie Palestiina kirikul on suur sõnaõigus kohalikus elus. Ma soovin, et kirik oleks ka mujal üks osa ühiskonnast ja et haridusel oleks suur tähtsus. Et põgenikud teistel maadel saaksid väljendada armastust, võrdsust naise ja mehe vahel.
Olles piiskop, pastor ja palestiina pagulane, mõistan ma teisi pagulasi mis tahes kohas maailmas. Pagulase staatus on saanud minu identiteedi üheks osaks. See on mind teinud ainult tugevamaks ja aitab säilitada austust iseenda vastu. Ma ütlen alati teistele pagulastele, et me ei tohiks nuriseda ja loota abile, vaid peaksime säilitama väärikuse, olema tänulikud ja harima end, et elus edasi jõuda. Me peame oma ühiskonda hariduse kaudu kasvatama.

Kuidas suhtutakse teie maal naisvaimulikesse?
Meie kogudus aktsepteerib naisvaimulikke juba aastast 2000. Minule ja meie kirikule on väga tähtis, et naistel oleksid meestega ühesugused võimalused. Jumal on loonud meid kõiki, mehi ja naisi, võrdsena ja kutsub meid võrdselt kirikut teenima. Kõigil on võimalus õppida teoloogiat ja saada pastoriks, olgu ta naine või mees.
Traditsioonid ja sugu ei ole selles küsimuses argumendid, millele tugineda. Jeesuse sünnitas naine, naised toetasid ja abistasid Jeesust, tehes töid, mida mehed teha ei soovinud. Esimene selline naine oli Maarja Magdaleena.
Reformatsioon on meie silmad avanud ja näidanud, et naiste ordineerimisest keeldumine on olnud ajalooline viga. Nüüd on aeg see viga parandada. Peame ordineerima kõiki, keda Jumal on kutsunud, olgu nad siis naised või mehed.

Milline on teie seisukoht samasooliste abielude kohta?
Samasooliste abielu ja naisvaimulikke ei saa käsitleda ühe teemana, need on kaks erinevat asja ja me ei tohiks neid kokku panna.
Naiste ordineerimine on üks osa meie luterlikust identiteedist. Samasooliste laulatus ja abielu on aga ühiskonna ja eetika teema ning neid peaks sellel tasandil ka käsitlema. Niisamuti peaks käsitlema abordi, polügaamia jts küsimusi. Mõnes kirikus on see probleem, mõnes mitte. Meie ei väldi seda teemat.

Palun kirjeldage oma tööd Luterliku Maailmaliidu presidendina.
Olla Luterliku Maailmaliidu president on Kristuse kutse. Olla kõigi teenijate teenija – see on minu roll.
Luterliku Maailmaliidu juhina külastan ma kirikuid. Muidugi ei jõua külastada kõiki meie 144 kirikut üle maailma. Kui minu seitsme aasta pikkune ametiaeg läbi saab, saan jälle keskenduda oma kirikule pühal maal ja Jordaanias. Praegu tuleb mul iga nädal ja vahel tihedaminigi pidada konverentsikõnesid, et arutada diakooniatööd jm teemasid. Luterlik Maailmaliit tegeleb paljude probleemidega, muu hulgas avab põgenikeasulaid.
See on raske ja nõudlik töö, aga Jumal annab mulle jõudu selle kõigega toime tulla.

Mis on praegu Luterlikus Maailmaliidus peamised teemad?
Kõige suurem küsimus, millega Luterlik Maailmaliit tegeleb, on reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamise ettevalmistamine. Tahame seda tähtpäeva tähistada kolmel tasandil: globaalsel, oikumeenilisel ja intellektuaalsel tasandil, tuletades meelde, et lunastus ei ole müügiks, et peaksime elama alandlikkuses, mitte pidevas võidujooksus.

Milliste ootustega Eestisse tulite ja milliste muljetega lahkute?
Tahtsin tundma õppida Eestit ja siinseid inimesi. Nägin, et Eesti luterlikul kirikul on ühiskonnas kaalu, kirik on kaasatud diakooniatöösse, tegeldes noorte, vanade, kodutute jt inimestega, kes vajavad tuge. Jah, teie kirikul on tulevikku.
Lehte Ilves
Ilmunud Lääne Elus 5. veebruaril

Munib A. Younan
Sündinud 18. septembril 1950 Jeruusalemmas. Tema vanemad olid Palestiina põgenikud ja tal endal on ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni põgeniku staatus.
Koolihariduse omandas Palestiinas, seejärel õppis aastail 1969–1972 diakooniat Lutheri instituudis Soomes Järvenpääl ja 1972–1976 teoloogiat Helsingi ülikoolis.
1976 ordineeriti Jeruusalemma Lunastaja kirikus.
Jordaania ja Püha Maa Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop 1998. aastast.
Löönud aktiivselt kaasa Lähis-Ida Kirikute Nõukogu töös, kus ta on praegu nõukogusse kuuluvate evangeelsete kirikute president.
2004–2010 juhatas Lähis-Ida Evangeelsete Kirikute Osaduskonna presidendina protsessi, mis viis naiste ordi­natsiooni ühehäälse heaks­kiitmiseni jaanuaris 2010.
Luterliku Maailmaliidu president 2010. aastast, ametiaeg kestab seitse aastat.
Abielus Suad Yacoubiga; peres on poeg, kaks tütart ja üks lapselaps.

Pildigalerii: