Raha hinda küsi Jeesuselt

Jeesuse suhe raha ja pangandusega oli otsene. Ta pidas rahast lugu ja leidis, et see, kes rahast raha teha ei oska, ei väärigi selle omamist. Esmapilgul näib, et väide ei ole justkui Jeesuse kohta kohane. Kas meie Issand võis olla karm ja otsekohene mees, kes nõudis kasu ja juurdekasvu seal, kus ta ei olnud midagi külvanud?
Luuka evangeeliumi 19. peatüki 20.–26. salm jutustavad: «Ja veel teine tuli ja ütles: «Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus, sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.» Tema ütles talle: «Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud? Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud!» Ja ta ütles juuresseisjaile: «Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!»
Ja nemad ütlesid talle: «Isand, tal on kümme naela!» «Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.»»
Seda, et raha on kaup, millele on kindel hind, me tavaliselt ei mõtle. Sõna «intress» on meile teada, kuid see, et pank tegeleb raha ostmise ja müümisega ning intress väljendab raha maksumust eri ajahetkedel, me hoobilt ei taju. Jeesus kinnitab tähendamissõnas, et sulane, kes ei oska või ei taha raha kasvatada, on halb sulane. Kui raha on meie kätte usaldatud, peame suutma seda juurde luua.
Enamik meist mahukate investeeringutega ei tegele. Veeretame oma naela või kümmet ega mõtle muule kui sellele, kuidas oma rahast võimalikult kiiresti vabaneda. Et osta seda või teist, milleta enda arust kuidagi hakkama ei saa.
Ausalt öeldes ei olegi kõigil meist investeerimisele mõelda vaja – kõige kiiremini on siiski võimalik uut raha tekitada tööga ning investeerimine, millest Jeesus räägib, annab tulemust neile, kellel on raha piisavalt palju üle, või neile, kellele on usaldatud midagi, mis ei kuulu investeerijale endale, nagu antud loos juhtus.
Siiski ei ole tark elada säästudeta. Ootamatuste eest kaitsevad meid kõige paremini varad, mida on võimalik kriisihetkel (parimal juhul jupi kaupa) maha müüa. Olgu selleks mõni aktsia, maal, kuldmünt, metsatükk või muu vara, mis tagab turvalisust. Mida me suure tõenäosusega kunagi ei müü, kuid teadmine, et saame seda vajadusel teha, aitab rahulikumalt elada.
Väärtuste hoidmine ei salli laiskust, mistõttu laisk ja saamatu sulane ei teeninud heakskiitu. Inimene, kes kardab oma isandat ning hoiab tema vara küll higirätikus alles, kuid ei näe vaeva selle kasvatamise nimel, ei saa olla soosingus. Vara, mille väärtus ei kasva, kahaneb. Väga raske on rikkaks saada, kuid veel raskem on rikkaks jääda.
Üks julmemaid kohti Piiblis – «kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võtetakse ära seegi, mis tal on» – ütleb üht: me peame võitlema mitte üksnes vaimse kasvamise, vaid ka materiaalse kasvu nimel. See on üllatavalt selgelt Jumala sõna kohane, kuigi ühiskonnas paljudel inimestel on jäänud vastupidine mulje.
Inimene, kes ei püüa väärtust kasvatada, orjastab oma lähedasi, sh ühiskonda. Siin maailmas ei saa meile heaolu luua peale meie endi mitte keegi – juhul, kui Jumal lubab. Me peame vastutama. Meil tuleb töötada ja pingutada. Tema abiga.
Mida võiks anda pank kristlasele? Rahavahetajaid, kes olid tunginud pühakotta, Jee­sus ei sallinud. Maa peale varandusi koguda ta samuti ei soovitanud. Koidele ja roostele tööd anda pole mõtet. Panga materiaalne mõte on viia kokku need, kes suudavad rahast raha teha, nendega, kellel raha on, aga kes ise sellega hakkama ei saa või kellel ei ole selleks aega või nutti.
Matteuse evangeeliumi 22. peatüki 18.–21. salmis vastab Jeesus teda kiusavatele variseridele: «Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? Näidake mulle maksuraha!» Nemad tõidki ta kätte teenari. Ja ta küsis neilt: «Kelle pilt ja kiri sellel on?» Nad ütlesid temale: «Keisri.» Siis ta ütles neile: «Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!»
Me ei pea kartma raha, et see on sellest maailmast ja sellel on keisri pilt. Temas ei ole midagi ebapuhast ega ebapüha. Kuid loomulikult ei ole raha ka püha. Ta on väärtuste mõõt, mis aitab maailmas asjad suhtes hoida. Suhted ajas muutuvad ning nii ka raha hind ja väärtus. Nagu Oscar Wilde oma 1891 ilmunud romaanis «Dorian Gray portree» ütleb: «Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.» Ärgem olgem nii rumalad, teadkem mõlemat – nii hinda kui ka väärtust.

 

 

 

 
Janek Mäggi,
Eesti Kiriku kolumnist