Laulumeister hingehoidjaks

Ei ole ilmselt palju sääraseid autoreid, veel vähem kirikulaulu loojaid, kelle loomingu pärast n-ö maailma teise otsa mindaks – Paul Gerhardt on aga kindlasti üks nende hulgast. Müncheni eeslinnas Pullachis sai üheks nädalaks kokku seltskond huvilisi ja asjatundjaid (peamiselt küll Saksamaalt), kes jagasid kogemusi Paul Gerhardti loomingu mõjust kogudusele ja üksikisikule.

Saksa teoloogi ja luuletaja Paul Gerhardti sünnist möödub 12. märtsil 400 aastat. Sel puhul korraldas Saksamaa Ühendatud Luterlik Kirik (VELKD) seminari, mis käsitles 17. sajandi mõttemaailma, Gerhardti teoloogiat, aga ka tema laulude hingehoidlikku mõju.

Seminari põhirõhk seisnes mitte niivõrd empiiriliste teadmiste kogumises kui praktiliste kogemuste vahetamises. Allakirjutanu sai seminaril osaleda tänu VELKD kutsele, mis saadeti meie kirikuvalitsusele ja selle kaudu EELK liikmetele.

Imelik igatsus

Enne seminaripäevade algust arutleti, miks üldse selline natuke hullumeelne reis ette võeti. Enamik kokkutulnuid pastoreid, kirikumuusikuid ja muid huvilisi nõustus, et rääkida nädal aega ainult Paul Gerhardtist on sulaselge luksus. «On vaja minna natukeseks ajaks igapäeva rabelemisest kõrvale ja kogeda aega 350 aastat tagasi,» leidis nii mõnigi.

Seminari peaesinejaks oli Paul Gerhardti Seltsi president dr Christian Bunners, kes on avaldanud Paul Gerhardtist biograafiaid ja hulgaliselt artikleid. VELKD-poolselt juhatas seminari dr Matthias Rein. Lisaks jagasid oma teadmisi Heidelbergi ja Erlangeni ülikooli professorid Sven Grosse ja Michael Heymel, rääkides vastavalt Gerhardtist kui teoloogist ja kui hingehoidjast.

Vastuoluline barokiaeg

Üheks seminari illustreerivaks elemendiks kujunes poolepäevane ekskursioon barokses Münchenis, kus giid valgustas meid 17. sajandi värvikatest üksikasjadest linnakodanike ja regentide elus. Näiteks selgus, et kunagises keiser Wilhelm I maitresse’i ehk ametliku armukese palees asub praegu kardinalide elupaik. Enne oma praegusele töökohale asumist elas seal ka kardinal Joseph Ratzinger.

Münchenis on elanud tõelisi visionääre – 1711 pandi Anna Maria Lindmayri ütluse põhjal nurgakivi Kolmainukirikule, et ära hoida sõda austerlastega. See õnnestus ja, muuseas, ainsana Müncheni kesklinna kirikutest elas see pisike pühakoda II maailmasõja kriimustusteta üle.

Kõnelevad laulud

Viimane seminaripäev pakkus Pullachisse kokkutulnuile praktilist nõuannet: grupitöödes arutati nn laulujutluste koostamise põhimõtteid, pandi kokku jumalateenistusi Paul Gerhardti lauludest ning vaadati ülesvõtteid lastemuusikalidest, mis kirjutatud Gerhardti tekstidele või nende ainetel.

Töötoad olid tulemuslikud just sellepärast, et võrdselt arutlevateks poolteks olid nii teoloogid kui ka muusikud. Küllap võeti sealjuures head eeskuju Paul Gerhardtist endast, kes oma kantorite Johann Krügeri ja Johann Ebelingiga koos ilusaimad koraalid kirikulaulude varamusse andis – kes siis ei tea populaarseid koraale «Nüüd hingvad inimesed», «Mis vaevab sinu südant» või «Oh Jeesus, sinu valu». Üldse on Gerhardti laule meie laulu- ja palveraamatus kakskümmend.

Euroopa kultuuripärand Eestis

Kui Saksamaal toimub pea igas koguduses sellel aastal Paul Gerhardtile pühendatud üritusi, siis Eestis on pilt muidugi tagasihoidlikum. Kuid unustatud ei ole head laululoojat mitte: Tartus Saksa Kultuuri Instituudis toimub 15. märtsil kell 18 tema laulude õhtu, 20. aprillil kell 10 peetakse Tartus SA Domus Dorpatensises konverents «Paul Gerhardt 400», samal päeval avatakse Tartu ülikooli raamatukogus temaatiline näitus.

Allakirjutanu kutsubki siinkohal koguduste õpetajaid ja kirikumuusikuid üles korraldama Gerhardti-teemalisi koguduseõhtuid või ette valmistama erijumalateenistusi, mis näitaksid Gerhardti laulude sügavust ja positiivset mõju ka tänapäeva inimesele. Kui ideedest puudu tuleb, võib kirjutada aadressil kristel.neitsov @gmx.de – arutlen meeleldi koos teiega.

Kristel Neitsov