Pildikesi UI muusikaosakonna orelireisist Tartusse

Meie palume ikka, et «… riik tulgu …», usutunnistuses kinnitame, et Tema tuleb, piibliraamatu lõpus nurume koos Johannesega, et Ta tuleks. Ja nüüd juhtus, et nende ridade kirjutaja toetas oma käe vastu ehitamisel olevat Jumala kiitmise masinat ja palus, et Tema viivitaks veel tulemisega! Ja et Ta õnnistaks seda tööd, mis toimetamisel … Kuid olgu – kõigest järjekorras.
Ühel sombusel märtsikuu esmaspäeval sõitsid heade mõtete linna kokku EELK UI muusikaosakonna õppejõud ja õppurid, nendega koos orelimeister Olev Kents ja allakirjutanu, et põhjalikumalt tutvuda Tartu ja Tartumaa orelitega. Imetlesime Peetri kiriku täiesti korras Müllverstedti orelit, nautisime ta kaunist ja võimsat kõla, proovisime talle tallates tuult anda.
Meister Kents kirjeldas selle pilli värvikat remondilugu, mürsukildude peotäisi, mis oreli lahtivõtmisel välja tulid, ning nüüd võisime tänumeeles tulemust kiita. All kirikusaalis on veel teinegi pill – Terkmanni harmoonium, meister Kriisa poolt heasse korda seatud.
Vägisi kiskusime endid nendest pillidest lahti, et Pauluse kirikusse minna. Õrna tolmu ja mõnusat puidulõhna täis värskelt renoveeritud kirikusaalis rääkis meile Helika Gustavson-Rätsep Maarja kiriku oreliunistusest, siis läksime täituva unistuse juurde ja sisse: Pauluse kirikusse valmib uus pillide kuningas, Lõuna-Eesti suurim!
Paschen Kiel Orgelbau ja selle koostööpartnerid on ehitamas imelist pilli, mille osa registreid juba hüüab. Kaks ülestikku tooli selle koha peal, kus peaks olema pedaalide rida, nii said meie õpetajad instituudis Kersti Petermann ja Kristel Aer mängida manuaalidel pilli, mille hääled kõlavad kaunilt juba enne lõplikku intoneerimist. Põnev oli kuulata uue pilli kõla erinevatest kohtadest avaras ja soojalt säravas uues Pauluse kirikusaalis.
Samal ajal pandi usinasti pilli kokku, juba monteeriti kohale prospekti detaile ja pandi paika esimesi suuri vilesid. Siis tõusiski mõttesse see palve, et oodaku Tema veel, andku veel armuaega, et see pill valmis saaks, ning hoidku kogu meie maad ja rahvast, tervet maailma, et saaksime oma eluajal Teda kiita ja Teda kuulutada kaunite orelihelidega.
Järgmine orel: Vanemuise kontserdimaja suur Rieger Kloss – hästi hoitud, ilusate häältega, voolava kõlaga pill, seda tutvustas meile Urmas Taniloo. Sealt läksime edasi Äksi kirikusse. Suur ja kaunis pühakoda keset tühjenevat maad, külm muidugi (Kose organisti jaoks küll mitte ), kurvakstegevalt lagunemas, imelise Saueri-oreliga.
Seda pilli proovides oldi usinad tallates tuult andma, sest siis sai naha soojaks. Meie kursuse teema – oreliehitus ja -hooldus – sai siin erilise tähelepanuga sisuga täidetud, sest magasinlõõtsa tallamine on isegi lausa õpitav töö ja pneumaatilist orelit sai korralikult ka seestpoolt kaeda.
Suur tänu selle huvitava päeva korraldajatele (Kristel Aer, Kersti Petermann ja Olev Kents) ning reisikaaslastele (Eve Sisask, Inese Vohl­brück, Anton Medvedev, Anneli Klaus ja Anna Humal). Igatseme järgmist reisi järgmiste orelite juurde. Olge hoitud!
Kahro Kivilo,
Kose koguduse organist