Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Töötatakse südame ja suure pühendumisega

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Peapiiskop Urmas Viilma ja praost Jaan Tammsalu peavad aru, mida teha, et Tallinna elama asunud ka koguduste liikmeiks saaksid. Tiiu Pikkur

Tallinna praostkond pidas oma sinodi seekord uues paigas – Harkujärve kirikus. Armulauaga palvusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, praost Jaan Tammsalu ja kohaliku koguduse õpetaja Avo Üprus.

Praost Tammsalu iseloomustab Tallinna praostkonna viimast viit aastat nii: see on praostkond, kuhu on tekkinud juurde üks kogudus ja kaks kristlikku kooli; mille üks vaimulik koos mõttekaaslastega ostab kiriku; üks noor kogudus liigub oma kiriku ehitamise poole; kirikud ja kogudused saavad paremasse korda; kus hoolitsetakse elu hammasrataste vahele jäänute eest; mille kogudustes teenitakse seitsmes keeles; neli vaimulikku on valitud aasta vaimulikuks, kaks vaimulikku jõudsid peapiiskopi valimiste teise vooru. See on praostkond, mis andis EELK-le uue peapiiskopi.
Võrreldes 2013. aastaga on 2014. aastal liikmeannetuse teinud 4% liikmeid vähem. Jumalateenistuste arv ja neil osalejate hulk on suurenenud. Tallinna kirikutes käib 1/3 EELK armulaualistest, 1/3 kirikukontsertidest toimub Tallinnas. Ametitalituste arv püsib ühesugusena, kuid laulatuste arv on kasvamas.
Praostkonnakassamaks on Tallinnas protsendipõhine ja sinod kinnitas selle aastateks 2015–2017. Praost Tammsalu sõnul on praostkonnakassamaks Tallinnas midagi väga enesestmõistetavat. «Meie praostkonna eelarve on ca 10– 11 tuhat eurot aastas, millest suurem osa tulebki praostkonnakassamaksuna. Me oleme teinud selle protsentuaalseks ehk 3% üle-eelmise aasta liikmeannetuste summast.
Arvestame keskmise üle-eelmise aasta liikmeannetuse kogu praostkonna peale ja sellest võtame 3%, mida iga kogudus maksab. See annab meile rahuliku kulgemise võimaluse, et raha taha midagi seisma ei jääks. Enamalt jaolt kulub raha üritustele, näiteks sinodiks, praostkonna laulupäevaks või suure reede ristitee rännakuks jne.»

Erinevad mured
Peapiiskop Urmas Viilmal oli Tallinna sinod viies, millest ta osa võtnud. «Minu eesmärk on kõigi praostkondade sõnalised aruanded läbi lugeda, et end olukorraga kurssi viia.» Peapiiskopi sõnul on Tallinna praostkond teistest erinev oma probleemide tõttu, inimeste puhul vahet pole.
Maakohti vaevab väljaränne. Näiteks Keila kogudus käib Soomes teenimas Tampere eestlasi, keda on seal ligi 10 000. Maalt tullakse elama ka Tallinna ja pealinna lähiümbrusesse. Miks aga Tallinnas kogudused ei kasva, küsis peapiiskop. Tallinna kirikutes armulaualiste arv küll ei vähene, kuid juurdetulnud ei seo end kogudustega. Pealinna kogudustes muretsetakse kriiside pärast Ukrainas, Süürias jm. Maal on mured rohkem isiklikud.

Tammsalu ja Tuhkru jätkavad
Sinodil valiti praost. Korra järgi esitab peapiiskop oma kandidaadi ja sinod kinnitab seda salajase hääletamisega. Peapiiskopi sõnul oli praostkonnas ka eelhääletamine, kus kuue kandidaadi seast valiti Jaan Tammsalu. Nii esitaski Viilma senise praosti kandidaadiks ja sinod ta kolmandat korda praostiks ka valis. Tammsalu soovis Arho Tuhkru jätkamist abipraostina ja sinod kinnitas seda soovi oma häältega. Revidendiks valiti taas Jüri Ehasalu.
Praostkonna nõukokku kuuluvad ameti poolest praost ja abipraost, valitud liikmeteks said Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, Püha Vaimu koguduse liige Peep Mühls ja Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktori asetäitja Liia Nikiforov.
Sinod otsustas aasta juhatuseesimehe kandidaadiks esitada Kaarli koguduse juhatuse esimehe Vootele Hanseni. Lõpupalve pidas emeriitõpetaja Valdek Johanson.
Tiiu Pikkur