Palverännakust ja rändest

Pikal nädalalõpul arutasid EELK koguduste juhatuseesimehed oma VIII konverentsil Nelijärvel palverändude ja rändeteema üle laiemalt.

Korraldava toimkonna liige, Lääne-Nigula koguduse juhatuse esimees Tiina Võsu ütles teemat lahti mõtestades, et kogudustes korraldatakse ju sageli ekskursioone, aga käiakse ka palverändudel. Kuid mis vahe neil siis on?

Vaimsed rännakud
«Tegelikult on turism saanud alguse palverändudest. Kuna vaimulik ja diplomaat Kristel Engman on seda teemat käsitlenud, siis kutsusime tema esinema. Sealt kasvasid ka mõtted, et tuua kokku koguduse erinevad töölõigud ja leida, millised väljundid seoses palverännakuga siin on.
Näiteks lastetöös on võimalik teha kirikurännak oma kirikus, et me tajuksime kõigi meeltega ümbritsevat: saame katsuda, vaadata, tunda jne. Palveränd ei tähenda mitte ainult kuhugi minemist, vaid see saab toimuda ka oma lähiümbruses. Eks me käime oma sisemuses ka rännakul,» lausus Tiina. «See on kristlase elus ju loomulik osa.»
Väga huvitav oli kuulata ja videolt vaadata assessor Tauno Toompuu palverännuteekonda Santiago de Compostelasse. Tiina kiitis esinejat, kes oma kogemusi selt teekonnalt nii elavalt jagas, et kuulajal tekkis tahtmine hakata ka kohe ise minema.
Oma muljeid ja elamusi püha maa rännakust jagas Tuhala koguduse juhatuse esimees Arvo Rodi – aasta juhatuseesimees 2014. Kristel Engman rääkis palverännaku võimalustest Eestis, Kirsti Malmi Nelja Tuule ristirännakust, Küllike Valk lastekiriku rännakust ja Kaisa Kirikal teeliste kiriku programmist. Oli palju erinevaid teemasid ja diskussioone.
Konverentsi tagasiside on väga positiivne. Kui vahepeal oligi korraldajatel mõte, et kas ikka igal aastal kokku saada, siis ühine soov oli jätkata kindlasti samas taktis.

Rännakud Piiblis
Üks tore seik veel. Laupäeval osales konverentsil Ida-Harju praostkonna 11 Saksamaa külalist, kes leidsid juba fakti, et juhatuseesimeestele korraldatakse taoline kokkutulek, märkimisväärse olevat. Võib-olla said saksa sõbrad siit ühe uue idee!
Pühapäeva teemaks oli meid ja kogu Euroopat üha enam puudutav põgeniketeema. Teoloog dr Urmas Nõmmik rääkis, kuidas Piibel kajastab pagulasteemat. Kui kaugele enesealandusega ligimesearmastuses peaks minema, küsis Nõmmik, ja vastas, et ideaalis lõpuni. Sõbralikkus ja armastus aitab pagulastega toime tulemisel. Kõik on võimalik ainult armastuse kaudu. Nõmmik rõhutas, et me oleme alles äsja heaoluühiskonda astunud ega mõista veel, et ülejäänud maailm läheb heaoluühiskonnale palju maksma.

Tänane ränne
Kui Nõmmik pani põhirõhu taevasele kodule, kuhu me kõik teel oleme, siis õpetaja Avo Üprus rääkis maapealsest elust. Ta märkis, et Luterlik Maailmaliit on suurim põgenikele abi pakkuv organisatsioon, kes abistas ka sõja jalgu jäänud eestlasi pärast II maailmasõda.
EELK on otsustanud abistada vähemalt paarikümmet pagulasperet, kes tulevad peamiselt Süüriast ja Erit­reast, suure kristlaskonnaga maadest.
«Kui maailm on rahutu, on ka ränne aktiivne. Selle vastu ei saa,» rõhutas Üprus ja lisas, et erand on pigem see, kui rännet pole. Peapiiskop Viilma avaldas Üprusele ja tema meeskonnale tunnustust tehtud töö eest.
Peapiiskop Urmas Viilma nimetas oma esinemises, et viimase aasta jooksul on kirikus vahetunud peapiiskop, on kaks uut piiskoppi, kirikuvalitsuse liikmetest on kolm assessorit ja kantsler uued kiriku juhtkonnas.
Mitmel tasandil on veel uusi inimesi, laua peal on pagulaste küsimus, maapiirkond tühjeneb jne – lahendamist ootavat on palju. Palverännakut näeb Viilma vaimuliku eesmärgi suunas liikumisena, inimese vaimse kasvamise toetajana.
Lõpujumalateenistus peeti Aegviidu kirikus, kus teenisid peapiiskop Urmas Viilma (jutlus), Järva praost Teet Hanschmidt ja Aegviidu koguduse hooldajaõpetaja Tõnu Linnasmäe.
Teenistuse lõpus kuulutati välja traditsiooniline aasta juhatuseesimees, kelleks valiti Iisaku koguduse juhatuse esimees Anne Ferschel.
Tiiu Pikkur