Pere ja kogudusega
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Märksõnad: Vaimuliku nädalalõpp / Number: 10. veebruar 2016 Nr 6 /
Argo Olesk, Pindi koguduse õpetaja: Nädalalõpp algab laupäeva hommikul, see on vaba päev. Vahel on laupäeval matus, aga möödunud laupäeva sain veeta perega. Nii püüangi seada. Selleks on oluline, et pühapäev oleks varem ette valmistatud. Oli aegu, mil kirjutasin laupäeval, isegi pühapäeva varahommikul jutlust. Küllap nii teevad paljud ametikaaslased, aga mind tegi jutluse viimasel minutil koostamine närviliseks. Et ennast sellisest kulutamisest vabastada, olen sisse seadnud tava, et jutlus valmib aegsasti.
Laupäeval käisime perega Otepääl, lastel oli suusavõistlus ja meie naisega elasime neile kaasa. Laupäeva õhtul on alati saunaskäik, mis on omaette rituaal. Mina kütan, see annab mitmeks tunniks tegevust. Algul käivad mehed, see tähendab mina koos 5- ja 15aastase pojaga. Siis aetakse meestejutte. Kui noorem poeg läheb rutem tuppa, siis vanemaga veedame saunas pikalt aega. Ta on mulle hea sõber, kellega saan kõigest rääkida. Siis lähevad naised sauna ja tundub, et ka Kadri naudib aega tütardega.
Pühapäeval läksin aegsasti kirikusse. Sõitsin Võrust läbi, et kaks kirikulist kaasa võtta. Autosõit kujunes hingehoidlikuks vestluseks. Kiriku uks oli juba lahti ja käärkamber, kus me külmal ajal teenistusi peame, hubaselt soojaks köetud. Selliste asjade eest kannavad hoolt meie tublid vöörmündrid, viiest kirikuvanemast jõuab teenistusele ikka kaks või kolm. Koguduse juurde jõudes tunnen ennast alati väga hästi, tajun, et olen oodatud. Pärast teenistust ei läinud me veel laiali. Et mul oli sünnipäev, olin kohvikõrvast kaasa võtnud ja ka teistel oli lauale suupärast kaasas. Oli lihtsalt hea koos olla ja juttu ajada oma koguduse keskel, keda sel pühapäeval oli kirikus 26 inimest.
See oli minu tüüpilisi nädalalõppe.
