Helisev Laiuse pastoraat

Kunagine kirikukihelkonna keskus Laiuse ei ole täna tõmbekeskus, kuid rikas ajalugu teeb paikkonna inimeste jaoks elu elamisväärseks ja nauditavaks.

Laiuse pastoraadi ülakorrusest on saamas hea kontserdipaik: koguduse segakoor, õpetaja Raino Kubjas ja koorijuht Kristi Kubjas.

Seda tõmmet tundsid poolteist aastat tagasi ka Kristi ja Raino Kubjas, kui viimane Laiuse koguduse õpetaja kohale kandideerima tuli. Nüüd ütleb Kristi, et on koju jõudnud.

Mõlemal on tulnud käia pikk tee. Raino ei olnud enam esimeses nooruses, kui muusikuameti kõrvalt teoloogiaõpinguid alustas. Teenis kaplanina sõdurpoisse, diakonina Rõuge ja Ruusmäe kogudust ning pärast armeeteenistusest reservi arvamist Tori ja Sindi kogudust. Enne Laiusele tulekut võttis aja maha, lõpetas kooli ja pastorikutseks ettevalmistava pastoraalseminari. Muusiku ja koorijuhina on Kristi kogu aja abikaasa kõrval püsinud ja hoidnud elavana kogudusekooride tegevuse.

Tulnud Laiusele esimest korda, küsinud Kristi koguduse juhatuse esimehelt Epp Järvelt, kas ta teab Laiuse köstrit Jüri Pastarust, kes olnud Kristi vanaisa, kohaliku kultuuritegelase Riho Terasmaa hea sõber. Ja Kristi ei saanud aru, miks Epp küsimuse peale hoopis naerma hakkas. Naer tuli seepärast, et küsima sattus Kristi Jüri Pastaruse tütrelt endalt.

«Laiuse kolmas laulupäev korraldati 1927. a. Kogu üritust juhtisid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Kirikus toimus vaimulik kontsert. Laiuse neljas laulupäev oli 1931. a 26. juunil. Esines 200 lauljat. Pidu algas vaimuliku kontserdiga kirikus ja ilmalik kontsert toimus kiriku juures puiestikus. Koore juhatasid Riho Terasmaa ja Jüri Pastarus. Külalisena esines kirikus Martin Taras.» See on katke kodu-uurija Eino Veskise artiklist teenekast kultuuri- ja haridustegelasest Terasmaast ajalehes Vooremaa 29. märtsil 2007.

Kristi on kohapeal taastanud suviste laulupidude traditsiooni, mis taas rahva 9. juunil Laiuse pargis XIII vaimulikule laulupühale kutsub. Sellele on eelnenud aga tubli töö koorilauljatega.

Palmipuudepüha violetset liturgilist värvi uhiuued altarikatted tervitasid kirikulisi kontserdieelsel jumalateenistusel Laiuse kirikus. Kõik rohelised ja lillad ning osaliselt valged altarikatted on Laiuse kogudusele teinud Liidia Vahing Tori kogudusest.

Kontserdile pastoraadi ülakorrusel siseneti ristatud rahupalmiokste alt, saatjaks laulusõnad: Jeruusalemm, Jeruusalemm, sa uksed lahti tee, su Kuningas tuleb ju… Palmioksad saali seintel hoidsid inimeste meeled püha lainel, hinged olid valla hea vaimuliku laulu kuulamiseks.

Laiuse koguduse segakoor, naistel üll uhiuued villased pontšod, astus üles täpselt aasta ja viis kuud pärast kooriproovide algust. Koorijuht Kristi Kubjas oli kokku seadnud hea vaimuliku kava ja juhatas vahepaladega seda edasi.

Kontserdil kuulus eriline tähelepanu kunagi Jüri Pastarusele kuulunud klaverile, mis enam kui kümmekond aastat pastoraadis oma uut tähetundi ootas. Et maja oli külm, ei olnud mõtet ka klaverihäälestajat kutsuda, aga palmipuudepühal istus klaveri taha Laiuselt pärit muusik Lea Gabral, kes esitas omaloodud laule ja klaveripalu. «Lead kuulates oli tunne, nagu istuks isa jälle klaveri taga,» tunnistas Epp Järv.

Värskust lisas kavale vaid kaks kuud proove teinud noorte gospelansambel. Et Raino Kubjas on leidnud aega Jõgeval muusikakoolis klarnetimängu õpetada, siis esines ta koos õpilastega mitme palaga.

Kontsert meeldis kuulajatele, aga ka esinejatele endile. Nii tänasid nad oma koorijuhti heade sõnade ja liiliatega selle eest, et Kristi nende hinged helisema on pannud.

Laiuse pastoraadi elanikel tuli talv üle elada üsna kitsastes oludes, sest maja kütmiseks paigaldatud elektriküttesüsteemiga tervet maja soojaks kütta oleks läinud liiga kalliks ja nii seisiski suurem osa majast kütmata. Maja teine pool, kus kunagi asus lasteaed, on sellises seisus, nagu lahkujad selle maha jätsid.

Hiljuti viidi pastoraat aga osaliselt üle gaasiküttele ning soe ruum kutsus koori kontserdiga üles astuma. Kristi Kubjase sõnul on pastoraadi ülemise toa näol olemas omanäoline esinemispaik, kuhu teisedki muusikud on oodatud. Kultuuriürituste korraldamine maja ülakorrusel annab kogudusele avarama tegevusvälja.

Mõeldud on avada pastoraadis Johan Kõpu tuba ja ülakorrusel asuvates tubades hostel. Et tegu on väärika majaga, seda kinnitavad 1989. aastal pastoraadi seinale seatud mälestustahvlid Johan Kõpule, Heinrich Georg von Jannaule ja luuletaja Juhan Liivile, kes sageli peatus Laiuse pastoraadis oma sugulaste juures.

Suured plaanid on õpetaja Kubjasel ka kirikumaadega. Et Laiuse rahval puudub korralik supluskoht, siis selle annab välja arendada majatagusest pargist ja haljasalast. Ka kiriku ümbruse park vajab korrastamist ja kiriku ümbert vanad ja kõdunenud puud mahavõtmist, et pühakoda juba kaugelt rändureile silma paistaks.