Taevaminemispüha
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Uudis / Number: 4. mai 2016 Nr 21 /
Taevaminemispüha (tänavu 5. mail) nimi tuleb sellest, et 40. päeval pärast surnuist ülestõusmist läks Kristus taevasse. Nelikümmend on Piiblis üks täiuslikkuse numbritest. See arv vihjab juudi kultuuriruumis puhastumisele ja valmistumisele. Näiteks suur paastuaeg kestab 40 päeva. Piiblis kordub 40 üha uuesti: nii sadas 40 päeva ja ööd veeuputuse loos vihma maa peale. Nelikümmend aastat oli Iisraeli rahvas teel tõotatud maale. Nelikümmend päeva oli Kristus kõrbes saatana kiusata ja 40 päeva pärast ülestõusmist läks ta taevasse. Sündmus oli üks tõenditest, et Kristus on Jumala Poeg, ta läks koju Isa juurde. Tegu oli Kristuse tõelise triumfiga.
Taevaminemispüha on nii kiriku- kui rahvakalendris olulisel kohal. Rahvapäraselt kutsutakse taevaminemispüha ka ristipäevaks. Paljudes Euroopa riikides on see vaba päev. Meie kultuuriruumis kõneldi, et ristipäev on nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi mitte. Muidugi oli sel tähtsal pühal keelatud töö tegemine.
Kristus läks taevaminemispühal taevasse, näidates nii meilegi teed taevasesse kodusse. Kristlase jaoks ei ole surm enam kõige lõpp, vaid see on uks igavesse ellu. Sellest tuleb ka meie komme surnuid kirikus 40 päeva pärast nende surma mälestada. See on ilus komme, millega inimesed usaldavad oma lahkunud omaksed Jumala kätesse ja loodavad sellele, et nad on pääsenud taevasesse kodusse. Kristlase jaoks tähendas surm algselt võitu ja sihile jõudmist. Sellest tuli kristlikku matusetalitusse komme kanda kirstu ees pärgi, mis sümboliseerisid võitu. Kristuse kaudu võime meiegi saada võidu ja pääseda taevasse.
Kristus astus taevasele troonile ja istub nüüd Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Inimene võib end kõiges usaldada Kristuse hoole alla. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Me ei saa Kristusega kontakti võtta inimlike meelte abil, kuid ometi on ta Püha Vaimu kaudu sõnas ja sakramentides oma rahva keskel.
Kaido Soom
